Refleksioon - õpilepingu 7. punkt

 Refleksioon

Mis sinu jaoks sellel kursusel töötas ja mis mitte? Miks?

Minu soovid ja ootused selle kursuse ja praktika raames täitusid. Kaastudengitega saime omavahel  arutada praktika tegevusi  ning meeldis nii punktitabel kui ka tagasiside saamine blogis.

Veidi ajasid segadusse õppejõu kirjad, sest koos toimetab mitu kursust (eriti see, mis puudutas detsembri alguse projektipäeva).

Leian ka, et praktika käigus oleks tunde oluliselt mõnusam anda, kui oleksime juba mõne aine didaktikat saanud. Kahjuks algavad ainete didaktikad alles järgmisel semestril.

Nutiseadmete kasutamine nõudis rohkem täpsemat  etteplaneerimist, läbimõtlemist. Kuna minu juhendaja on ka haridustehnoloog, sain jooksvalt palju häid nõuandeid, mida oma töös ka edaspidi kasutada plaanin. Sain praktika jooksul kinnitust sellele, et tunnis nutiseadmetega ei saa kunagi 100% kindel olla, et kõik läheb plaanitult. Õppisin kuidagi rahulikumalt võtma seda, et arvuti võib kokku joosta, wifi võib kaduda ning tunnen, et jõudsin selle aja jooksul ka õpilastele märku anda, et nutitundidesse tuleb veidi kannatust varuda.

Olen töös nutiseadmetega julgem. Nägin ka võimalusi diferentseerimiseks (nt erineva raskusastmega online kontrolltööd).

Minu strateegia töötas:praktika jooksul sain nõu ja abi kolleegidelt, eriti oma juhendajalt. Kindlasti aitas kaasa ka see, et koolis on rohkelt IKT võimalusi ja vahendeid ning IT-juht ja haridustehnoloog. Tundsin kogu praktika vältel oma klassi õpilaste toetust ja tuge.

Mis on need aspektid, mille kallal pead veel vaeva nägema? Mis on sinu tugevad ja nõrgad küljed? Mida sa peaksid järgmisena tegema?
Pean oma tugevuseks seda, et ma ei karda nutiseadmeid ja mulle meeldib kõike uut kohe oma klassi laste peal katsetada. Samuti olen hea ajaplaneerija, pean tähtaegadest kinni nii koolis kui tööl ning see annab endale väga hea tunde. Loodan, et suudan õpetajana ka lastele edasi anda seda, kui oluline on oma kokkulepetest ja lubadustest kinni pidada.
Nõrgaks küljeks on mul õpetajana võib olla see esinemisjulgus. Lastega klassis olles tunnen end vabalt, kuid kui keegi vaatleb, kipun pabistama. Seega enesekindlam peaksin olema ja lubama endal ka vigu teha.
Järgmisena tahan oma klassi lastevanemate soovil koosolekul teha ka ühe Kahoot ülesande lahendamise, sest nad on minuga suheldes andnud märku, et lapsed räägivad sellest kodus ja et nad tahaksid teada, kuidas see käib.

Anna ka hinnang, kuidas sujus/ei sujunud koostöö praktikal õpetajaga? 

Ma ise tunnen, et olin praktika tunde ettevalmistades suhteliselt iseseisev, sest tegemist oli minu oma klassiga. Seega sisuliselt sain suures osas ise hakkama. IKT lahenduste osas aga oli minu juhendajal Meeril alati head nõu pakkuda nii praktika ülesannete raames kui ka muidu igapäeva koolitöös. Seega sujus meie koostöö ja õppisime võib olla üksteist veidi rohkem tundma. Koolimaja on suur ja õpetajaid palju, igapäevaselt tööd tehes kõigiga kokku muidu ei puutukski (algklassid on 1.korrusel, põhikool ja gümnaasium 2., 3. ja 4. korrusel).

Kui sinu läbi viidud/mõeldud tegevusi tahaks keegi korrata, mida soovitaksid?

Soovitaksin julgelt proovida ja katsetada ning mitte karta ebaõnnestumisi. Kõik viis tundi tekitasid minust tunde, et sooviksin ise praegusel ajal ja praeguste võimaluste juures algklassiõpilane olla.

Diferentseeritus ja individuaalsus - analüüs

Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!
Selle tunni läbiviimine oli minu jaoks kõige lihtsam, kuna suure osa tunnist lahendasid õpilased hindelist töölehte. Seega otseselt tegevuskava tunni ajal ees ei olnud nagu varasemate praktika tundide ajal, sest üksteisele järgnevaid tegevusi tunnis oli vähem ja need jäid mulle meelde.

Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?

Leian, et tund õnnestus. Veidi segadust tekitas loosi teel paarilise leidmine, kuid see lahenes. Õpilased said erinevad töölehed ja sellega on nad ka harjunud. Klassis ei tekkinud küsimust, miks keegi teistsuguse töölehe sai.

Kolmele õpilasele selgitasin tööjuhist ka suuliselt igale lapsele eraldi ja sellest oli kasu, sest kuulmislangusega õpilane sai sel ajal minu suu peale vaadata ja sai minust palju paremini aru.

Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia?

Ei pea seda otseselt takistuseks, kuid töö  tegemise käigus klassis ringi käies nägin, et tööleht oli liiga pikk. Hetkel seda tundi analüüsides tunnen, et tunni häälestamise peale läks liiga pikk aeg ja iseseisva töölehe lõpetamiseks jäi ajast puudu. Lasin küll kõigil vahetunnist aega juurde näpistada, kes veel lõpetanud polnud.

Individuaalne juhendamine, andekatele lisaülesande andmine ja õpiabi lastele lihtsamate/lühemate ülesannete koostamine võtab õpetaja tundide ettevalmistuses suure aja, kuid tasub end tundi läbi viies ära.

Minu meelest aiab see tunnis distsipliini hoida ning ka nõrgemad õpilased saavad eduelamuse, mis omakorda annab õppimiseks motivatsiooni.

Mida oleksid teinud teisiti?

Kasinaks jäi ehk minu poolt kõigile tööjuhiste suuline ettelugemine, kui lastel tööd juba ees. See oleks aidanud neid kiiremini ülesannete mõismiseni. Mõned lapsed tõstsid kätt ja pöördusid töö tegemise ajal täpsustavate küsimustega minu poole, kuid mõtlen, et õpilased on erinevad, võib olla mõni õpilane ei julge küsida töö ajal abi.

Vaatlused - tööleht 4, tööleht 5

Lisasin Google Drive´i ka hindamise ja individualiseerimise vaatlused. Neid saab lugeda siit - vaatlused

Kuna vaatlused on selleks praktikaks tehtud, siis kirjutan veidi nende kohta kokkuvõtvalt:
Töötava õpetajana oli kõige raskem leida aega just vaatlusteks, sest tihti on kolleegid koolitusel või haiged, mis tähendab, et minu vaba tunni ajal võin ma planeeritud vaatluse asemel sattuda asendama.
Kuna pääsesin vaatlema vaid oma vabade tundide ajal, siis see dikteeris mulle ka suures osas ette, millise klassi ma vaatlema pääsen.
Õnneks olid enamus õpetajatest paaripäevase ette teatamisega nõus oma tundi võtma kolleegist praktikanti vaatlema. Vaid üks õpetaja ei soovinud, et tema tundi vaatlema lähen.
Vaatlused andsid mulle väga hea võimaluse oma kolleegidelt õppida.

Diferentseeritus ja individuaalsus - tegevuskava

Aine: Matemaatika, 3.klass
Tunni teema: Kordamine (korrutamine-jagamine, tehete järjekord, ringjoon, võrdkülgne kolmnurk)
Tegevuse eesmärgid:
Õpilane korrutab-jagab viie piires.
Õpilane teab avaldises tehete õiget järjekorda.
Õpilane oskab joonestada sirkli abil ringjoone ja võrdkülgse kolmnurga.

IKT vahendid: õpetaja arvuti, internet, projektor, tahvelarvutid.
Veel vahendeid: õpetaja poolt koostatud töölehed, sirkel, joonlaud.
Tegevuse põhjendus:
Tunnis toimub hindelise töölehe lahendamine. Töölehed on koostatud õpilaste reaalseid võimeid silmas pidades. Klassi õpilastele olen koostanud kahepoolse töölehe:

Kahele õpiabirühmas käivale õpilasele, kelle matemaatilised võimed/oskused on hetkel nõrgemad, olen koostanud lühema ja pisut lihtsama töölehe:

Kolmele matemaatiliselt väga andekale õpilasele olen koostanud lisaks esimesele töölehele ka boonusülesannete lehe, millega on võimalik lisapunkte teenida:

Hindamisel on sellistel juhtudel ka erinev punktisüsteem. Meie kooli hindamise korra kohaselt tuleb peale töö parandamist töödele (variant 2) märge: hinnatud diferentseeritult.

Töölehti kätte andes istuvad kaks õpiabirühma õpilast klassi esimeses reas (nad istuvadki igapäevaselt seal ja kõrvuti). Saan neile tööjuhised ka suuliselt ette lugeda ja vajadusel lihtsustatult selgitada. Istun sel hetkel nende ette samale tasandile, sest üks neist õpilastest on kuulmislangusega ning vaatab õpetaja selgituste ajal õpetaja suu peale.

Diferentseeritud töölehed ja hindamine võimaldavad õpilasel töötada vastavalt oma võimetele ning toetab õpilase arengut. Diferetseeritud lähenemine ja hindamine annavad ka nõrgemale õpilasele võimaluse kogeda eduelamust, mis motiveerib teda õppima.
Individualiseerimise juures pean meeles ka andekaid, kuna oluline on toetada ka nende arengut. Leian, et selline lähenemine on otstarbekas ja kõigile kasulik ning õpetaja peab selleks oma klassi õpilasi hästi tundma.

Tegevus toetab järgmisi õpioskusi:
-kuulamine (tööjuhised)
-arvutikasutamise oskus (mäng tahvlites)
-tähelepanu
-keskendumine
-oskus teisega arvestada (päristöö tahvlites - MathFight)

Tegevuse kirjeldus:
Häälestamine - projektoriga kuvatud pildi abil

Õpilased võtavad paaridesse loosiga
Tahvelarvutite jagamine - korrapidajad jagavad paari peale tahvli
MathFight appides arvutamine - kiire kordamine, app annab tagasisidet (kiirem arvutaja võidab)
Töölehtede jagamine
Töötamine töölehel olevate juhiste järgi iseseisvalt - kahele õpiabi õpilasele annan juhised lisaks ka suuliselt ning andekatele jagan ka boonuslehed

Kui aega jääb üle, saab õpilane peale töö üle kontrollimist taas MathFighti appi arvutama minna.

Lisan veel, et antud klassis on õpilased teadlikud sellest, et me oleme kõik erinevad ja seetõttu kasutab õpetaja erinevaid töölehti ja hindamist. Teema oli aktuaalne 1.klassis, kui õpilased seda tähele panid ja küsisid.

Hindamine - analüüs

Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!

Taas kord oli tegevusplaanist kasu. Kui tund koosneb mitmest osast ja tunnis on vaatleja, siis on hea näpuga järge ajada tegevuste järjekorral. Olin ka endale kirjutanud üles, kui palju mul umbes ajaliselt erinevate tunniosade peale läheb, kuid seekord ei mahtunud ma oma planeeritud aega. Viimane osa (grupitöö ettekanded) jäi ära, sest tund enne lõppes. Õnneks olen ise selle klassi klassijuhataja ning saame järgmisel päeval matemaatikast näpistada aega, et ka ettekanded ära teha, sest kahjuks on loodusõpetust vaid üks tund nädalas.

Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?

Tunnile tagasi mõeldes ja analüüsides tundub, et aja röövis onkontide lahendamise juures laste erinev töö tegemise kiirus ning paar tõrkuvat arvutit. 

Kui tavaliselt broneerin ühe arvutikapi (vt. pilt), siis sel korral broneerisin ettenägelikult kaks arvutikappi, kuna tihti on ette tulnud probleeme arvutitega - ei ühildu wifiga, on aeglased jne. Siis on lastel hea kohe arvuti välja vahetada, sest tõrkuv arvuti mõjutab omakorda lapse töövõimet ja motivatsiooni.

Õnnestumiseks pean miksikese keskkonna poolt tulevat tagasisidet lapsele  peale ülesande lahendamist. Nad said kohe ka õpikust järgi vaadata õiged vastused ning arutasime need koos klassis läbi.

Rühmatöö rühmades tuli sel korral ette vaidlusi ja konflikte, mida lastel lahendada aitasin. Pean seda siiski õnnestumiseks, sest kuna rühmad moodustas TeamUp keskkond, siis mitmes rühmas sattusid kokku õpilased, kes varem pole palju kokku puutunud. See peaks õpilasi õpetama erinevate kaaslastega toime tulema ja näitama, kui erinevad me oleme.
Laste ja vanemate loal ka paar pilti rühmatööst (mõistekaardi koostamine).

Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia?

Ma ei tea, kas see ka õpilastele tunda ja aru saada oli, aga tegevuse hommikul oli mul üks arusaamatus ühe kolleegiga. Seega praktikatundi tehes olin veel eelnimetatud juhtumist tugevalt häiritud ning lasin sellel end tunnis segada. Olin tuntavalt hajameelsem ja närvilisem kui tavaliselt. Loodan, et kogemusega tuleb ka oskus end kõigest muust välja lülitada ja keskenduda ainult õpilastele ja tunnile.

Tegevusele kaasa aitas kindlasti eelnev ettevalmistus ja ka see, et miksikese keskkond on lastele tuttav.

Mida oleksid teinud teisiti?

Kuna õpilased on erineva töövõime ja teadmistega, samuti ka arvutikasutamises erineval tasemel, siis leian, et oleksin pidanud leidma väikese lisaülesande (nuputamise, teiste abistamise vms) sinna vahele, kui osad õpilased onkondi olid ära lahendanud. Samuti peab olema varuplaan juhuks, kui internet kaob. Sel korral olin tunnis varuplaanita.

Lisaks tekkis tunnis olukord, kus õpetaja (ehk siis mina) ei osanud õpilase loodusteemalisele küsimusele vastata. Küsimus tuli onkondist ja vastasin nii, nagu onkondi vastus näitas, kuid see polnud õige. Sain aru, et onkondi koostaja oli valesti vastuse sisestanud. Mul ei jäänud muud üle, kui tunnistada, et ma ei tea ja lapsed ise pakkusid, et kui õpetaja ka ei tea, siis googeldame, seega kõik lahenes. Teen siit järelduse, et pean tundi ettevalmitades veelgi rohkem kõik läbi mõtlema ja valmis olema erinevateks küsimusteks, mida õpilased esitada võivad ning et kõik valmis materjalid ei pruugi olla veatud - need tuleb hoolega üle vaadata ja proovida ise eelnevalt lahendada.

Hindamine - tegevuskava

Aine - Loodusõpetus, 3.klass
Tunni teema - selgroogsed loomad
Tegevuse eesmärgid:
Õpilane teab, kuidas selgroogsed loomad jagunevad.
Õpilane oskab nimetada linde, imetajaid, roomajaid, kalu ja kahepaikseid.
Õpilane orienteerub miksikese keskkonnas.

IKT vahendid: sülearvutid, wifi, projektor
Tegevuse põhjendus:
Tegemist on tunniga enne kontrolltööd, seega on tunni eesmärgiks kordamine. Õpilased lahendavad miksikese keskkonnas vastava teema onkonti (onkont - online kontrolltöö, mida võib kasutada kontrolltööks, harjutamiseks või koduse tööna).

Onkonti lahendades saab õpilane oma teadmised proovile panna ja kui ta töö valmis saab ja salvestab, annab keskkond tagasisidet hinde näol, mida näeb nii õpilane kui ka õpetaja. Samuti saab nii teada, millistes kohtades õpilased eksivad ehk mida tasuks üle selgitada.
Antud tunnis on hinne seega lihtsalt tagasisideks hetkeseisust.

Tegevus toetab järgmisi õpioskusi:
-kuulamine (tööjuhised)
-arvutikasutamise oskus
-tähelepanu
-keskendumine
-oskus teisi kuulata (rühmatöö tunni teises pooles)

Tegevuse kirjeldus:
Häälestamine - tund algab õpetaja loodud esitlusega selgroogsetest loomadest. Esitlus prezis.

Arvutite jagamine - korrapidajad jagavad igale õpilasele sülearvuti.
Miksikesse logimine - õpetaja vajadusel abistab osasid õpilasi sisselogimisel.
Onkont - harjutuse lahendamise ajal on tahvlile kuvatud taimer, kus õpilane näeb, kui palju aega on tal jäänud lahendamise lõpuni.
Arvutite sulgemine - õpilased viivad arvutid kappi, samal ajal näeb õpetaja juba oma arvutist, milline on üldine seis klassis antud teemat silmas pidades.
Rühmatöö - teine osa tunnist on rühmatöö, kus klass jagatakse 5 rühma. Iga rühm saab ühe teema: kalad, kahepaiksed, linnud, imetajad, roomajad. Rühm peab A4 paberile koostama mõistekaardi ehk kirja panema kõik, mida nad koos selle teema kohta teavad. Tahvlile kuvatud taimer.
Rühmadesse jagamine Team Up keskkonnas:

Ettekanne - tunni lõpus annavad rühmad tehtud tööst teistele ülevaate ning vahetunnis pannakse mõistekaardid tahvlinätsu abil seinale.
Tagasiside - õpetaja annab rühmatööle ja selle tulemusele tagasisidet.

Vaatlused - tööleht 3

Vaatlused kolmanda töölehe järgi tegin viiendates klassides - ajalugu ja kirjandus. Hakkas silma väga hea tunnidistsipliin ning eriti meeldis see, kuidas kirjanduse õpetaja oma tunni alguses mind klassile tutvustas. Vaatlused Google Drives -tööleht nr 3.

Praktika ülesanne 3 - analüüs

Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!

Lisaks tegevusplaanile oli meil  õpilastega paberile kirjutatud, kes millise toiduaine toomise eest vastutas. Seega vaatasime juba enne tundi,  kas meil on võileibade ja pannkookide tegemiseks kõik vajalikud vahendid ja toiduained olemas. 
Tegevusplaani järgi tuletasin endale meelde, millises järjekorras mida teen, seega oli tegevusplaanist kasu. 
Tund õppeköögis meeldib lastele alati väga, nad on elevil ja energilised, seega on oluline kõik eelnevalt läbi mõelda. Ilma tegevusplaanita oleksime ilmselt kohe pannkoogitainast ja võileibu tegema hakanud, aga tänu eelnevale planeerimisele ei pääsenud õpilased ohutusreeglitest ning hügieeninõuetest.
 
 Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?

Tegevuse alguses pidime tahvelarvutitest retsepte ja võileiva pilte otsima, kuid kuna meil oli vaja vaid kaks seadet, siis kasutasid lapsed oma nutitelefone. Wifisse logimisega läks veidi aega ning ka levi õppeköögis kõikus. Siiski saime retsepti kätte ja lapsed ajasid sealt iseseisvalt näpuga järge.
Õnneks alustasime juba vahetunnis selle tunniga, et jõuaksime tunni lõpuks kõik valmis, söödud ja koristatud. 
Kui hiljem laua katsime ja koos sõime, siis õpilased said vestelda sellest, palju nad kodus söögitegemisel kaasa löövad. 
Õnnestumisele aitas kaasa see, et iga laps oli võtnud oma kokku lepitud toiduaine kaasa ning pidas kinni hügieenireeglitest ja ohutusnõuetest. Samuti olid nad väga tähelepanelikud üksteise suhtes ning koristasid enda järelt.

 
 Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia?

 Viisin tunni läbi kahes grupis ehk kaks korda. Lapsed vajasid pidevalt rohkelt abi, eriti pannkookide küpsetamisel ja siis oli raske end võileivategijate ja küpsetajate vahel jagada. Klass on varem mitmel korral õppeköögis toimetanud, kuid sel korral olid nad kuidagi rohkem kartlikud ning vajasid õpetajapoolset pidevat kinnitust, et teevad õigesti. Kaalumisel-mõõtmisel olid nad täpsed ja kiired, raskusi valmistas pannkookide keeramine (kuum pliit ja kartus end põletada). Samas grupisiseselt olid nad abivalmid ning lauakatmine ja koristamine raskusi ei valmistanud.
Koos õpilastega võileibade ja kookide söömine oli väga mõnus, tekkis selline soe õhkkond ning lapsed olid tunnist vaimustuses.


Mida oleksid teinud teisiti?

Leian, et sellist tundi on päris raske läbi viia, kuid ka tagantjärele mõeldes ei teeks midagi teisiti. Vaatamata sellele, et  peale tundi olin ikka toimetamisest, juhendamisest ja kuumast pliidist päris väsinud, tulid pannkoogid imemaitsvad ning oma klassiga hoopis teistmoodi tunnis tegutsedes sain  ise ka väga positiivse elamuse.
Lastelt sain samuti vaid positiivset tagasisidet ning kogu selle toimetamise sees ei saanud nad arugi, kuidas tegelikult õpivad: mõõtmine, kaalumine, retseptist aru saamine (dl, spl jne), koostöö jne.

Praktika ülesanne 3 - tegevuskava

Aine: Tööõpetus (kodundus-käsitöö-tehnoloogia) 3. klass

Tunni teema: Võileivad ja pannkoogid

                                                                  Pilt internetist

Tegevuse eesmärk:

Õpilane täidab hügieeninõudeid köögis töötades.
Õpilane oskab kuulata kaaslast ja õpetaja suulist tööjuhist.
Õpilane oskab tegutseda vastavalt retseptis toodud juhistele ning järjestada grupikaaslastega oma tegevus.
Õpilane oskab kasutada mõõtenõusid ja kaalu.
Õpilane oskab enda järelt koristada.

IKT vahendid: tahvelarvutid

Veel vahendeid: toidained, nõud toiduvalmistamiseks õppeköögis, põlled

                                                              Pildil TLG õppeköök

Tegevuse põhjendus:

Õpilased hakkavad tunnis valmistama võileibu ning pannkooke. Pool klassi on omakorda jaotatud kaheks töörühmaks, kus ühed teevad võileibu, teised pannkooke.
Iga õpilane on kaasa võtnud kokkulepitud toiduaine - vastutus.
Tunni kaudu saab aidata õpilasel omandada erinevaid õpioskusi:

• alusõpioskused - jahu kaalumine-mõõtmine pannkoogi tegemisel, piima mõõtmine, suhkru kaalumine; õpetaja tööjuhise kuulamine, oskus kuulata rühmakaaslasi; arvuti kasutamise oskus - leida tahvelarvuti abil koos kaaslastega pannkoogiretsept; vaatlusoskus - interneti abil tahvlist vaadelda erinevate võileibade pilte, et koguda mõtteid.
• tunnetuslikud õpioskused - õpilane on terava noa ja kuuma pliidi kasutamisel tähelepanelik ja ettevaatlik; õpilane suudab noaga võileivamaterjali lõigates või kuumal pannil pannkooke keerates keskenduda.
• organisatsioonilised õpioskused - retsepti järgi koostöös oma rühmaga tegevuste järjestamine; ühine planeerimine, kes rühmas mida teeb.
• sotsiaalsed oskused - oskab teisi kuulata, vajadusel kaaslast ergutada võileibu/pannkooke tehes.

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus:
Tund toimub kahes grupis ehk õpetaja viib tegevuse läbi kaks korda (üks grupp inglise keeles, teine tööõpetuses ja teisel päeval vahetus). Tund toimub õppeköögis.  Mõlemas grupis 10 last.

Eelnevalt on kokku lepitud need, kes teevad võileibu  (5 last) ja need, kes teevad pannkooke  (5 last) - see tuleb välja sellest, kes millise toiduaine toomise enda peale võttis.

Tund algab õppeköögi kõrval asuvas klassis tahvelarvutitega, kus otsingu abil leitakse üles pannkookide retsept ning vaadatakse koos pilte erinevatest võileibadest.
Seejärel minnakse koos õppekööki, pannakse ette põlled ning pestakse käed.
Lapsed on ka varem õppeköögis toimetanud, kuid siiski koos tuletatakse meelde, kus asuvad vajalikud töövahendid ning räägitakse üle ohutusnõuded.

Nii võileiva rühm kui pannkoogi rühm jagavad rühmasiseselt rollid  (õpetaja vajadusel abistab).
Võileibade tegijad hakkavad võileibu tegema ning ka laua katmine on nende ülesanne, kuna pannkookide küpsetamisega läheb kauem.
 Pannkookide küpsetajad alustavad toiduainete mõõtmisest-kaalumisest ja kokku on lepitud, kes küpsetamisega tegeleb.

Kui pannkoogid-võileivad valmis, koristatakse töökohad, pestakse toiduvalmistamise nõud ning kaetakse laud. Koos süüakse võileiba ja pannkooki.
Õpetaja annab tagasisidet, kuidas töö rühmades sujus.
Pannkoogi tegijate rühm vastutab sööginõude pesu eest, võileiva rühm pühib toidulaua ja viib prügi välja.

Praktika ülesanne 2 - analüüs

Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!

 

Eelnevast tegevusplaanist oli loomulikult kasu. Hea oli päev enne ning ka enne planeeritud tundi plaan kindluse mõttes üle vaadata – kas vahendid on, millised interneti leheküljed valmis panna, tegevuste järjekord jne. Armastan plaanid välja printida, siis saab ka olulistele asjadele markeriga jooned alla tõmmata.
Eelnevalt tuli ka õpilastele sülearvutid broneerida ning need enne tundi klassi toimetada.

 

Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?

Leian, et tund õnnestus päris hästi. Seekord oli mul ka endal juhendaja silma all tundi läbi viia julgem tunne. Rühmatöö on klassi õpilastele tuttav. Kolmestes gruppides jagasid nad omavahel kenasti rollid (kes kirjutab, kes otsib infot)  ning sellega probleeme ei esinenud. Jälgisin vaid, et rühmades kõik sõna saaks ja tegevust leiaks. Märkasin ka rühma, kus üks poiss oli väga tagasihoidlik ning teiste rühmakaaslaste varjus omale rakendust ei leidnud. Kui vaikselt sellele rühmale abi pakkusin, leidsid nad ise, et see poiss võiks valminud A4 töö juurde valitud selgrootu pildi joonistada ning nii leidis ka tema omale võimaluse kasulik olla. Ettekannete ajal oli ka temal oma osa ette kanda ja sai sellega rühmakaaslaste abil hakkama.
 

Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia?

Kõige suurem hirm oli, et me ajaliselt ei jõua kõike planeeritut teha, kuid tegelikkuses läksime üle aja vaid mõne minutiga. Ajast aitas kinni pidada muidugi ka grupitöö jaoks projektoriga tahvlile kuvatud taimer, mida teistelgi soovitan proovida. See meeldis ka lastele ning nad said selle abil kenasti oma rühmatööd planeerida (ajaliselt). Seega taimer aitas tegevuse läbiviimisele kaasa.

 

Otseselt takistusi ei olnud, vaid üks naljakas seik juhtus. Nimelt teemaks selgrootud ja ühele rühmale sattus selgrootuks kärbes. Samal ajal lendas klassis ringi suur unine porikärbes, mis rühmade ettekannete ajal maandus ühe rühma ette lauale. Kuna kuulasin ettekandeid laste seas istudes, oli kärbes mul päris lähedal ja mul tekkis võimalus kärbes kõrvaldada. Lõin siis suure pauguga kärbse pinaliga laiaks. Kõigile pakkus see muidugi palju nalja ning siis läks oma paar minutit, et lapsed ettekannete lainele tagasi saada. Pärast tundi hakkasime maha kukkunud surnud kärbest prügikasti viima ning lapsed avastasid, et kärbse seest olid tulnud väiksed ussid (imepisikesed). Poisid küsisid lausa luupi, et asja uurida ja julgemad võtsid võika vaatepildi koristamise enda peale. Loodusõpetus näitliku materjaliga missugune!

 

Mida oleksid teinud teisiti?

Ilmselt ma oleks kärbse kõrvaldamisega pidanud ootama vahetunnini J Kuid muud ma midagi teisiti otseselt poleks teinud. Ka juhendaja jäi tunniga rahule, kuid andis väga head nõu, mida ma kohe lastele ka edasi õpetan.

Nimelt õnnestus õpilastel internetist selgrootute kohta info leidmine, kuid mõne selgrootu kohta oli suures infotulvas raske olulist välja noppida. Et õpilane ei peaks piiratud ajaga liigset materjali lugema, siis saab vajalikule interneti lehele minnes abiaknaga oma otsingut hõlbustada.
 Juhendaja nimelt õpetas, et kui klikkida avatud lehel (nt loodusajakiri.ee) cmd+f  või ctrl+f (oleneb op süsteemist), avaneb abiaknake find, kuhu saad sisestada täpsustava otsingusõna (nt kehaehitus). Selle abil saad kohe teada, kas sulle vajalikku infot lehel on, sest sisestatud täpsustav otsingusõna läheb tekstis värviliseks. See aitab lapsel kiiremini vajaliku informatsioonini jõuda nii, et ta ei pea liigselt ebaolulist teksti lugema.

 

Pildil näha, kuidas Google otsingusse on sisestatud sõna kimalane ning sealtkaudu jõutud loodusajakiri.ee lehele. Et leida materjali kimalase kehaehituse kohta, klikin lehel olles ctrl+f ning avaneb lisariba find. Sinna sisestan sõna kehaehitus ning on näha, kuidas tekstis see koht siniseks on läinud.

Vaatlused - tööleht 2

Uued vaatlused lingil : Vaatlused tööleht 2 järgi

Seekord vaatlesin nii 1. klassis kui ka 4. klassis loodusõpetust. Valisin teadlikult loodusõpetused, kuna mul endal on tunne, et loodusõpetust õpetades tunnen end kõige ebakindlamalt ning mitmed lapsed on minu 3. klassis öelnud, et neile ei meeldi see aine. Seega tahtsin näha erinevaid võimalusi, kuidas ise ka loodusõpetuse tundi huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks muuta.
Vaatlusanalüüs töölehtedel.

Praktika ülesanne 2 - tegevuskava

Aine: Loodusõpetus 3. klass

Tunni teema: Selgrootud loomad (sipelgas, vihmauss, tigu, ämblik, kärbes, jõevähk, kimalane)

Tegevuse eesmärk:

Õpilane tunneb ja oskab nimetada selgrootuid loomi.

Õpilane oskab kuulata kaaslast.

Õpilane oskab otsida internetist olulist informatsiooni.

Õpilane oskab õpetaja juhendamisel välja tuua olulise valitud looma kohta.

IKT vahendid: arvuti, projektor, internet, sülearvutid õpilastele

Veel vahendeid: A4 paber, pinal (õpilastel)

Tegevuse põhjendus:

Õpilased hakkavad tunnis selgrootu looma kohta informatsiooni ostima internetist. Nad teevad seda rühmatööna, rühmas 3 õpilast. Rühmakaaslased saab seekord ise valida. Milline selgrootu loom rühmale satub, selle otsustab õnneratas. Õppemeetodiks seega rühmatöö, mis arendab õppija suhtlemis- ja ühistööoskusi. Tunni lõpus ka gruppide ettekanded. See meetod on kasulik, kuna arendab esinemisoskust. 

 

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus:

Tund algab häälestamisega ja häälestamiseks kasutan väikest õppefilmi youtube.com lehelt, kus tutvustatakse ülevaatlikult selgrootuid ja selgroogseid loomi.

Link videole:Selgrootud ja selgroogsed

Seejärel valivad õpilased omale rühmakaaslased – 3 õpilast rühmas. Õnneratta abil saavad rühmad endale teemad. Õnneratta leiab aadressilt http://www.classtools.net/random-name-picker/ ning kui teemad seal lisatud, näeb õnneratas välja selline:

Seejärel hakkavad rühmad looma kohta infot otsima. Juhtida tähelepanu sellele, et wikipeedia ei ole kõige usaldusväärsem allikas. Info otsimiseks soovitab õpetaja miksikese keskkonda ja loodusajakiri.ee lehte. Tahvlil ka märksõnad, mida infot otsides silmas pidada – kehaehitus, toitumine, elukeskkond, paljunemine.

Rühmatöö käigus valmib A4 paberile vabas vormis töö, mis tunni lõpus suuliselt ette kantakse.

Rühmadele kuvatakse ekraanile ka aeg, mis neil jäänud rühmatöö lõpuni. Selle leiab samuti http://www.classtools.net/timer/ lehelt ning näeb välja selline:

Häälestamine - analüüs

Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!
Olen juba üle kahe aasta tegevõpetaja ja mul on mul tunnid alati ettevalmistatud nii, et olen enda jaoks üles kirjutanud tegevuste järjekorra.
Selle ülesande tegevuskava oli aga tänu meile seatud ülesandele väga põhjalik, seega oli häälestamist väga hea läbi viia. Kogu tegevus ja asjade toimumise järjekord oli läbi mõeldud.
Kogemus näitab, et tunnid ei lähe alati nii nagu planeeritud, kuid tegevusplaanist oli kahtlemata kasu. Juba seetõttu, et klassis viibis juhendaja ning  väga enesekriitilise inimesena tuli loomulik pabistamine ja kartus sisse. Tegevusplaan oli prindituna laual, juhuks kui peaks planeeritud tegevuste järjekord meelest minema.

Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?
Ise ennast peale seda tundi väga hästi ei tundud, kuna pabistamise tõttu kippusin kokutama. Õnneks sai tegevuskavast abi otsida.
Samas lastega peale tundi omavahel arutades (nad teavad, et mul on praktika) leidsid nad, et täiesti normaalne tund oli ning neile meeldis see, et sai oma mobiilidega tunni alguses garderoobi pildistama minna.

Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia?
Kohe helkurite pilti ekraanile kuvades selgus see, et kuna pilt on suhteliselt tume ja klassi paistis päike, siis oli pilt väga halvasti näha. Olulist abi ei pakkunud ka pimendavate ruloode ette tõmbamine. Olukorda leevendas see, et mul oli sama pilt kuvatud ka tahvlisse ning käisin pildiga klassis ringi ja näitasin seda ka tahvlist.
Samas aitas tegevusele kaasa teadmine, et tegemist on minu enda klassiga ning tundsin laste tuge. Nad vastasid küsimustele väga arukalt ning see osa õnnestus hästi. Selles klassis on ka minu meelest väga distsiplineeritud õpilased, seega saan enamasti tundides tegeleda planeeritud õppetööga.

Mida oleksid teinud teisiti?
Oleksin pidanud juba tegevusplaani kirjutades valitud pilti projektoriga ekraanile kuvama (läbi proovima), siis oleks ka kohe välja tulnud, et ta jääb halvasti näha.
Leian, et pean olema enesekindlam ja tegevusi tehes ette kujutama, et olen klassis vaid õpilastega. Minu jaoks oli täielik üllatus see, kui palju mulle mõjus teadmine, et kolleeg mind vaatleb.

Peale koolivaheaega saan postitusele lisada juhendaja kommentaari. Seda mul veel saada ei õnnestunud, kuna minu juhendajal oli samal päeval proovieksam.

Helifaili loomine

Helifaili saab kuulata siit: https://soundcloud.com/evelin-sulaoja/2klassinimene

 

1) Millest ja kuidas tekkis idee?

Idee tekkis sellest, et 2. klassi inimeseõpetuses oli teema õnnetustest ja telefoninumbri 112 kaudu abi kutsumine. Seega tekkiski mõte, et võiks koos õpilastega ise salvestada erinevaid hädaabikõnesid. Lingilt saabki kuulata kolme kõne. Need on kõik erinevad ning õpilaste ülesanne on neid üksteise järel kuulata ning seejärel koos õpetajaga arutleda, millise kõne järel on abivajajat kõige lihtsam abistada.

Viimase kõne järel on hea rääkida sellest, et hädaabi telefon on abivajajatele ning niisama sinna ei helistata.

Teise kõne järel on oluline üle korrata, mida häirekeskusesse helistades meeles peab pidama (aadressi ütlemine, ootele jäämine jne).

Kuna olen 3. klassi klassijuhataja, oli kohe tahtmine salvestada see koos oma õpilastega. Proovida said kõik soovijad, kuid ühiselt valisime kolm õpilast, kes õpetajaga peale tunde seda tegema pääsesid.

2) Mis oli heliklipi juures kõige keerulisem? Kas oli üllatavaid momente? Õppisid midagi uut? (Ilmtingimata ei pea see olema tehniline kogemus, võibolla õppisid midagi enda kohta).

Broneerisin töö juures diktofoni ning läksime kolme õpilasega vaiksesse klassiruumi. Õpilased said väljamõeldud tekstid ette ja enne harjutasime paar korda läbi. Kõik kolm õpilast oma sõnade kohaselt enne heli salvestamist "pabistasid", nii et veidi aega läks nende lohutamiseks, et kõike saab kustutada ja uuesti teha.

Salvestama hakates sai diktofoni aku tühjaks ning appi tuli võtta nutitelefon. Üllatavalt ruttu saime hea materjali salvestatud ja kuulasime õpilastega üle.

Edasine oli veidi keerulisem. Audacity installimisel esines veidi probleeme ning parasjagu aega võttis ka nelja salvestise kokku lõikamine (3 hädaabikõnet ning eraldi salvestatud telefoni hargile viskamise heli "tuut-tuut-tuut").

Alguses ei tahtnud Audacity faile tunnistada ning nad tuli dBpoweramp Music Converteriga Wav failideks ümber konvertida. Samas teise arvutiga tööd jätkates seda vaja ei olnud. Ilmselt tähendab see seda, et oleneb, mis arvutisse eelnevalt intsallitud on. Igal juhul sai helifail Audacityga valmis ning laadisin selle Soundcloudi üles.

Kui ma seda ise kuulasin, siis avastasin, et ma susistan s-tähte väga teravalt. Üldse on oma häält võõras kuulata.

Õppisin sellest tegemise protsessist seda, et peaksin õpetajana rohkem lastega selliseid asju tegema. Seda enam, et telefonides on salvestamise võimalus olemas ning õpilased saaksid kasutada oma seadmeid.

3) Mis on sinu hinnang heli (kui ühe meediumi) kasutamisel õppetöös? 

Heli kasutamine õppetöös teeb õppetunni esiteks vaheldusrikkamaks. Kuulamisülesanded, meeleolu loomine, luuletuste kuulamine, muusikapala järgi joonistamine jne. See kõik õpetab kuulama ja olulist infot otsima kuulamise järgi.

Mulle endale meeldib heli õppetöös kasutada ja eriti põnev on näha õpilaste reageeringut ja näoilmeid selle juures. Õnneks on paljude õppematerjalide juures ka CD, kust kuulamisülesandeid kuulata ning internetivõimalused.

Peale selle ülesande tegemist lisandub ka võimalus ise kuulamisülesandeid luua ja rakendada helifailide loomisse ka õpilasi.

 

Häälestamine - tegevuskava

Aine: Eesti keel; 3. klass
Tunni teema: Sügis on pime aeg, kanna helkurit!
Tegevuse eesmärk: Õpilaste häälestamiseks eesti keele tunniks.
Õpilane oskab põhjendada helkuri kandmise vajalikkust.
Õpilane arutleb liikusohutuse teemadel.Õpilane arutleb, mis on pildi sõnum, mida tahetakse pildiga öelda ning kuidas on pilt loodud.

IKT vahendid: Arvuti, dataprojektor, mälupulk, mobiiltelefonid
Veel vahendeid lauale tunniks valmis: liim, käärid
Tegevuse põhjendus:
Kasutan pilti, et köita laste tähelepanu ning anda neile teada tunni teema. Pilt on tehtud ja valitud õpilaste liikluskasvatust ja ohutust silmas pidades. Ülemine pilt erinevatest helkuritest, alumine pilt poisist, kel kaks helkurit - üks õiges kohas, teine mitte ning helkurdetailiga müts peas.
Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus:
Õpetaja arutleb lastega järgmiste küsimuste järgi:
Kas teadsid, et jalakäijatega juhtuvate liiklusõnnetuste peamine põhjus on helkuri puudumine?
Kas Sina ja Sinu pereliikmed kannavad helkurit?
Miks peab helkurit kandma?
Miks peaks ka valgustatud tänaval helkurit kandma?
Kui kõrgel peaks helkur rippuma?

Häälestamine lõpeb sellega, et õpetaja saadab õpilased mobiiltelefonidega garderoobi enda helkurit pildistama. Eelnevalt lepitakse kokku, et kellel pole mobiili/pildistamise võimalust, sellel õpilasel teeb pinginaaber ka tema helkurist pildi. Pilte näidatakse õpetajale mobiilist.
Õpilane, kellel puudub helkur, saab koduseks ülesandeks helkur jopele kinnitada.


Kuna annan sellele klassile ise tundi ka edasi peale häälestamist, panen siia lühidalt  enda jaoks kirja edasise tunnikäigu.

Põhiosa:
Eesti keele õpik lk 59 ahellugemine klassis "Kahekesi läbi õhtuse linna" + küsimustele vastamine suuliselt.
Töövihikust lk 44 täita iseseisvalt ülesanded liiklusreeglite kohta (kas väide on tõene või vale), seejärel paaristööna üksteise väidete kontrollimine. Arutelu.

Kokkuvõtev osa:
Pabernukkude värvimine ja helkurriidest helkuri lõikamine-kleepimine pildile.

Vaatlused - tööleht 1

Vaatlesin täna kahte tundi 1. töölehe järgi.

Esimene vaatlus toimus 3. klassis, kus tunniks oli eesti keel. Pikem kommentaar on näha vaatluslehel, kuid siia postitan kokkuvõtva analüüsi vaatlusest.

Õpetajaks on selles klassis inimene, kes on töötanud õpetajana juba 14 aastat. Olen ka varem tema tunde iseenda jaoks vaatlemas käinud, kuna see õpetaja oli esimesel õppeaastal minu mentor-juhendaja.
Kohe üsna  tunni alguses toimus häälestamine tunniks - õpetaja lasi õpilastele plaadilt sügise teemalist laulu ning laulusõnu hakati silbitama. Sealt sai nii mulle kui õpilastele selgeks, et tunni teema on silbitamine.
Meeldis tunni rahulik tempo ja sõbralik meeleolu. Õpetajast õhkus positiivsust ning juba sellega mõjus ta motiveerivalt.
Tunnis olid selgelt eristatavad ettevalmistav osa, põhiosa ja kokkuvõte. Kokkuvõtvas osas kasutas õpetaja silbitamise mängu, kus õpilased said end proovile panna ning õpetaja esmast tagasisidet teema omandamise kohta.
Minu arust oli häälestamine täiesti olemas, selgelt eristatav ning igati omal kohal. Tunni jooksul mõistsin selle olulisust.
Kuna mul ka endal 3. klass õpetada, sain tunnist silbitamise kordamiseks häid mõtteid.

                                            3.klass kordamas silbitamist


Teine vaatlus toimus 5. klassis, kus vaadeldavaks tunniks matemaatika.
Selles tunnis tekkinud olukord näitas hästi, milliseid situatsioone õpetaja igapäevatöös lahendama peab.

Õnneks oli see konkreetne õpetaja pika kogemusega pedagoog, kes olukorraga toime tuli täpselt nii hästi kui suutis. Nimelt tuli tal ootamatult anda tundi ka kõrvalklassis asuvale 8.klassile - seda nende enda õpetaja haigestumise tõttu. Mina sain seni ülesande 5. klassile iseseisva töö tegemisel abiks olla.

Häälestamist tunniks selle olukorra tõttu ei toimunud, õpilased asusid kohe iseseisvat tööd tegema. Võib olla seetõttu oli õpetaja tagasi tulemise hetkest tunni tempo veidi kiirem, sest õpetaja püüdis kaotatud aega tasa teha.Õpilased samas olid mõistvad ning tunnidistsipliin väga hea.

Ise sain selles tunnis tuttavaks dokumendikaameraga, mis tundus väga hea lahendus, kui kiirelt midagi vaja tahvlile projektori abil kuvada. Näiteks tahaks näidata kellegi väga ilusat käekirja ja seda eeskujuks tuua või kenasti vormistatud vihikut, mõnda joonist, joonistust.

 

Kui nüüd peaks võrdlema kahte päeva jooksul vaadeldud tundi, siis esimene oli rahulikuma tempoga ja õpilasesõbralikum kui teine, kuid seda ilmselt vaid seetõttu, et teise tunni alguses selgus tõsiasi, et õpetaja on "sunnitud" jooksma kahe klassi vahel. See lihtsalt on reaalsus ning tunnid koolis ei lähe vahel nii nagu plaanitud.

                                                     Dokumendikaamera


Mõlema tunni kohta täidetud vaatluslehe leiad järgnevalt lingilt:

https://drive.google.com/folderview?id=0B4IORTPBzdKPZ3JiY0lRcFg0TFk&usp=sharing

Autoriõigus. Küsitlusvormid

Autoriõigus

1) Mis on sinu intellektuaalne omand?

Intellektuaalne omand on minu loometöö tulemusel tekkinud vara. Intellektuaalne omand  kui institutsioon hõlmab õiguslikult kaitstavaid loometöö tulemusi, millega saab nagu asjadega tehinguid teha ja õiguste kaitseks vastavalt õigusaktidele välja astuda.

Intellektuaalne omand sisaldab õigusi näiteks seoses kirjandusteostega, kunstiteostega, avatuste ja leiutistega.

2) Nimeta teoseid, mille autor sina oled? Kuidas oma teoseid autoriõigusega kaitsed? Mida pead selleks tegema?

Mina olen kirjandus-, kunsti või teadusteoste autor, mille olen ise loonud. Teose loomise momendist tekib sellele autoriõigus.

Autoriõigus on originaalteoste autoritele antud õiguste kogum, mis laiemas tähenduses hõlmab ka autoriõigusega kaasnevaid õigusi. Autoriõigusega kaitstakse ka arvutiprogramme kui kirjalikke teoseid ning andmebaase kui teoste või informatsiooni kogumikke. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja õiguste tekkimiseks ei pea seda kuidagi registreerima või märgistama, piisab teose signeerimisest enda nimega.

3) Mida tähendab avatud sisulitsents ja kus, kuidas seda kasutatakse?

Kõige tuntumaks avatud sisulitsentsiks on Creative Commons litsentsid. Nende taga on samanimeline mittetulundusühing, mis asutati 2001. aastal Ameerika Ühendriikides. Creative Commons’i puhul ei ole tegemist mitte ühe litsentsiga, vaid kuuest erinevate piirangutega litsentsist koosneva litsentsiperekonnaga.

Avatud sisuks loetakse selliseid artikleid, pilte, heli- ja videoklippe, mida kasutajad võivad vabalt kopeerida ja muuta. Seejuures on oluline, et muudetud materjali samadel tingimustel edasi jagataks. Kopeerimise ja muutmise lubamine kuulub autori varaliste õiguste hulka ning lihtsaim viis seda teha on avaldada oma materjal koos sobiva avatud sisulitsentsiga.

Avatud sisulitsent on välja töötatud autorite jaoks, kes ei soovi oma materjali anda teiste käsutusse päris ilma igasuguse piiranguta.

3) Miks on oluline õppetöös autoriõigust silmas pidada?

Kui me kopeerime kas osaliselt või täielikult võõra teose ja esitame seejärel tulemuse enda teosena, siis on tegemist plagiaadiga. Kuna tänapäeval on Internetist võimalik leida palju erinevat materjali, siis näiteks koolis õpilased otsivad teemakohase töö /essee või referaadi/ internetist ning esitavad selle õppejõule oma tööna - tegemist on plagiaadiga , mis on õigusvastane tegu ning seetõttu karistatav. (http://www.hkhk.edu.ee/autorioigus/plagiaat.html)

4) Millistel tingimustel võid ilma autori käest nõusolekut küsimata ja tasu maksmata tema teoseid kasutada?

Avalike teoste hulka kuuluvad kõik autoriõigusega kaitsmata teosed, mis on seetõttu vabalt kasutatavad ilma autorilt luba küsimata ning tasu maksmata. Teos on avalik, kui autoriõiguse kehtivuse tähtaeg lõpeb või sellele ei laienegi autoriõiguse kaitse (nt päevauudised, rahvaloominguteosed, kohtulahendid, õigusaktid jne).

5) Too näide (õpiülesanne), kuidas selgitaksid autoriõigust I kooliastmes?

I kooliastmes olen õpilastele autoriõigustest rääkinud siis, kui nad ise on pidanud tegema internetimaterjali või raamatute abil midagi – näiteks loodusõpetuses seene kirjeldus või planeedi tutvustus. Olen palunud panna töö lõppu kasutatud allikad ehk kohad, kust on õpilane materjali leidnud, sest ta kasutab töös kellegi koostatud materjali.

Kui õpilane on ise loonud jutukese või luuletuse ja sellel on tema nimi, siis on tema selle autor. Kui keegi kasutab tema jutukest või loodud luuletust, peab viitama ka autorile.

Veebipõhine tagasiside, testid ja küsitlusvormid (GForms)

Lõin GoogleFormsis lastevanemate rahuloluankeedi ning see sisaldab erinevaid küsimuste tüüpe.
http://goo.gl/forms/0ez1klVu3y

Õpilastega saaks Google vorme kasutada tagasisidestamiseks õpetajale. Samuti kasutatakse neid uurimistööde ankeetide loomisel. GoogleFormsi abil saaks luua ka näiteks algklassidele lugemisteste, kus nad peavad valikvastuste hulgast õigele linnukese ette tegema. Selline test võib olla kas arvutis/tahvlis tehtav või ka õpetaja poolt loodud ja välja prinditud. GoogleFormis sellist testi teha on lihtsam kui Micosoft Wordis ning näeb kujunduselt kindlasti parem välja.

Hariduses üldiselt saab Google vorme kasutada lastevanemate tagasiside andmiseks, mis viib koolielu parendamiseni ning muude andmete kogumiseks. Samuti ka õpetajate töö ja asutusega rahulolu uurimiseks. Meie koolis uuritakse selliste vormidega ka õpetajate arvamust, kui valitakse aasta kolleegi vms.

Ülevaade praktika koolist

1.Mis koolis oled praktikal, kes on koolipoolne juhendaja, või oled ise tegevõpetaja ja viid tegevused läbi oma klassis?

Olen praktikal Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis ning minu koolipoolne juhendaja on Meeri Sild. M. Sild on kooli haridustehnoloog ning ka inglise keele õpetaja.
Olen ka ise samas koolis kolmandat aastat tegevõpetaja ning viin tegevusi läbi oma klassis juhendaja pilgu all.

2.Mis klassis praktikat läbi viid? 

Praktikat viin läbi 3. klassis. Tegemist on loovusklassiga. Klassis on 22 õpilast, kellest üks õpib koduõppel.

3.Kes oli koolis isikuks (nt haridustehnoloog), kes teid tutvustas õpetajale? Kui oled ise tegevõpetaja, siis kas teie koolis on isik, kes omab ülevaadet, mis IKT võimalused koolis on? Millist infot kooli kohta anti/said/omad? Õppetööks kasutatav IKT? Üldine korraldus, kus saab tehnikat võtta, kui koolil olemas, kes vastutab. Kes koolitab õpetajaid?

Meie koolis omavad kõige paremat ülevaadet IKT võimalustest koolis IT-juht ja haridustehnoloog. Samas on ka õpetajatel kogu ülevaade olemas, kuid IT-juht ja haridustehnoloog on selles koolis alati valmis IKT küsimustes aitama.

Klassides on õpetajatel arvutid, internetiühendus ning projektorid. Paljudes klassides on olemas ka interaktiivsed tahvlid. Koolis on lisaks klassides olevale kaks arvutiklassi projektorite ja interaktiivsete tahvlitega ning õpilaste tarbeks sülearvutid ning tahvlid. Samuti on arvutikasutamise võimalus ka õpetajatetoas ning infoekraanid koridorides. Sülearvuteid ja tahvleid on mitu komplekti ning neid saavad õpilased õpetaja organiseerimisel ainetundides kasutada.

Õpetajate jaoks on loodud broneerimiskalender http://bit.ly/1QJCQ9I, kus õpetajatel on kasutaja ning selle kaudu saab broneerida sülearvuteid ja tahvleid kogu klassile. Lisaks ja fotoaparaate, diktofone ja videokaamerat.

Klassis oleva õpetaja arvuti eest vastutab õpetaja ning klassi broneeritavate vahendite eest vastutab broneerija, kuid lapsed teavad samuti kasutustingimusi. Arvutiklassis on oma reeglid ning igal lapsel kindel töökoht, mille eest ta vastutab.

IKT valdkonnas koolitab õpetajaid kõige enam haridustehnoloog.  Koolitustel antakse uusi teadmisi erinevatest programmidest, veebikeskkondadest ning töömaterjalide loomise võimalustest. Samas on koolis toimunud ka teiste õpetajate poolt väikesed töötoad, kus õpetajad on ise koolitustel nähtut kolleegidega jaganud.

4.Anna lühiülevaade ja hinnang oma praktika kooli IKT võimalustest? Õpetajate IKT alastest pädevustest, õpilaste IKT alastest oskustest.

Leian, et TLG-s on  IKT vahendite ja võimaluste seis väga hea. Kool on küll suur, kuid vahendeid õppetunde ette planeerides jätkub. Broneerimiskalendrist on ka näha, et õpetajad kasutavad vahendeid innukalt ning IT-juht hoolitseb selle eest, et õpilastele broneeritavad vahendid (sülearvutid ja tahvlid) oleks uue päeva alguseks laetud. Broneerimiskalendrit uurides hakkab muidugi silma ka see, et osad õpetajad on aktiivsemad vahendite kasutajad. Kindlasti kasutavad IKT lahendusi rohkem need õpetajad, kes end selles valdkonnas kindlalt tunnevad ning edasi areneda tahavad. Õpilased on tänapäeval tehnoloogiavallas väga teadlikud ning on endalgi ette tulnud olukord, kus neljanda klassi poiss arvutiprogrammi kasutades abi osutas.

Selle kooli töötajana tean ka ning rõõmustan selle üle, et võrgulahendusi parendatakse pidevalt. Õpilastel on võimalus ka oma seadmega võrku logida ning tunnis õpetajaga kokkuleppel oma seadet kasutada (VOSK – võta oma seade kaasa). Kool osaleb Digipöörde konkursil ning Digipöörde meeskonnaliikmena tean, kuidas ka kooli lapsevanemad selles osas on järjest teadlikumad ning saavad järkjärgult informeeritud nutiseadmete kasutamise otstarbest ja kasulikkusest õppetöös.

Õpilastel TLG-s on võimalus kohe esimesest klassist IKT- vahenditega tutvust teha, sest juba teises klassis on tunniplaanis ainekeskne arvutiõpetus. Õpilased teevad erinevates kooliastmetes erinevaid uurimistöid ning kasutavad õppetöös IKT võimalusi. Palju muidugi oleneb taas õpetajast ja konkreetsest õppeainest. Samuti ka sellest, palju lapsel kodus lubatakse ja võimaldatakse IKT-vahendeid kasutada ja mis otstarbel.

Traditsioonilisel õppel on siiani koht TLG-s, kuid on väga hea meel näha IKT-võimaluste tuge õppetööle nii õpilaste kui õpetajate osas.  Need võimalused aitavad õppetöö muuta mitmekesisemaks, motiveerivamaks ning õpetaja jaoks ka tihti lihtsamaks – online kontrolltööd, hindamine, pranglimine, miksike, MateTalgud jne.