Praktika ülesanne 2 - analüüs

Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!

 

Eelnevast tegevusplaanist oli loomulikult kasu. Hea oli päev enne ning ka enne planeeritud tundi plaan kindluse mõttes üle vaadata – kas vahendid on, millised interneti leheküljed valmis panna, tegevuste järjekord jne. Armastan plaanid välja printida, siis saab ka olulistele asjadele markeriga jooned alla tõmmata.
Eelnevalt tuli ka õpilastele sülearvutid broneerida ning need enne tundi klassi toimetada.

 

Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?

Leian, et tund õnnestus päris hästi. Seekord oli mul ka endal juhendaja silma all tundi läbi viia julgem tunne. Rühmatöö on klassi õpilastele tuttav. Kolmestes gruppides jagasid nad omavahel kenasti rollid (kes kirjutab, kes otsib infot)  ning sellega probleeme ei esinenud. Jälgisin vaid, et rühmades kõik sõna saaks ja tegevust leiaks. Märkasin ka rühma, kus üks poiss oli väga tagasihoidlik ning teiste rühmakaaslaste varjus omale rakendust ei leidnud. Kui vaikselt sellele rühmale abi pakkusin, leidsid nad ise, et see poiss võiks valminud A4 töö juurde valitud selgrootu pildi joonistada ning nii leidis ka tema omale võimaluse kasulik olla. Ettekannete ajal oli ka temal oma osa ette kanda ja sai sellega rühmakaaslaste abil hakkama.
 

Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia?

Kõige suurem hirm oli, et me ajaliselt ei jõua kõike planeeritut teha, kuid tegelikkuses läksime üle aja vaid mõne minutiga. Ajast aitas kinni pidada muidugi ka grupitöö jaoks projektoriga tahvlile kuvatud taimer, mida teistelgi soovitan proovida. See meeldis ka lastele ning nad said selle abil kenasti oma rühmatööd planeerida (ajaliselt). Seega taimer aitas tegevuse läbiviimisele kaasa.

 

Otseselt takistusi ei olnud, vaid üks naljakas seik juhtus. Nimelt teemaks selgrootud ja ühele rühmale sattus selgrootuks kärbes. Samal ajal lendas klassis ringi suur unine porikärbes, mis rühmade ettekannete ajal maandus ühe rühma ette lauale. Kuna kuulasin ettekandeid laste seas istudes, oli kärbes mul päris lähedal ja mul tekkis võimalus kärbes kõrvaldada. Lõin siis suure pauguga kärbse pinaliga laiaks. Kõigile pakkus see muidugi palju nalja ning siis läks oma paar minutit, et lapsed ettekannete lainele tagasi saada. Pärast tundi hakkasime maha kukkunud surnud kärbest prügikasti viima ning lapsed avastasid, et kärbse seest olid tulnud väiksed ussid (imepisikesed). Poisid küsisid lausa luupi, et asja uurida ja julgemad võtsid võika vaatepildi koristamise enda peale. Loodusõpetus näitliku materjaliga missugune!

 

Mida oleksid teinud teisiti?

Ilmselt ma oleks kärbse kõrvaldamisega pidanud ootama vahetunnini J Kuid muud ma midagi teisiti otseselt poleks teinud. Ka juhendaja jäi tunniga rahule, kuid andis väga head nõu, mida ma kohe lastele ka edasi õpetan.

Nimelt õnnestus õpilastel internetist selgrootute kohta info leidmine, kuid mõne selgrootu kohta oli suures infotulvas raske olulist välja noppida. Et õpilane ei peaks piiratud ajaga liigset materjali lugema, siis saab vajalikule interneti lehele minnes abiaknaga oma otsingut hõlbustada.
 Juhendaja nimelt õpetas, et kui klikkida avatud lehel (nt loodusajakiri.ee) cmd+f  või ctrl+f (oleneb op süsteemist), avaneb abiaknake find, kuhu saad sisestada täpsustava otsingusõna (nt kehaehitus). Selle abil saad kohe teada, kas sulle vajalikku infot lehel on, sest sisestatud täpsustav otsingusõna läheb tekstis värviliseks. See aitab lapsel kiiremini vajaliku informatsioonini jõuda nii, et ta ei pea liigselt ebaolulist teksti lugema.

 

Pildil näha, kuidas Google otsingusse on sisestatud sõna kimalane ning sealtkaudu jõutud loodusajakiri.ee lehele. Et leida materjali kimalase kehaehituse kohta, klikin lehel olles ctrl+f ning avaneb lisariba find. Sinna sisestan sõna kehaehitus ning on näha, kuidas tekstis see koht siniseks on läinud.