Praktika ülesanne 3 - tegevuskava

Aine: Tööõpetus (kodundus-käsitöö-tehnoloogia) 3. klass

Tunni teema: Võileivad ja pannkoogid

                                                                  Pilt internetist

Tegevuse eesmärk:

Õpilane täidab hügieeninõudeid köögis töötades.
Õpilane oskab kuulata kaaslast ja õpetaja suulist tööjuhist.
Õpilane oskab tegutseda vastavalt retseptis toodud juhistele ning järjestada grupikaaslastega oma tegevus.
Õpilane oskab kasutada mõõtenõusid ja kaalu.
Õpilane oskab enda järelt koristada.

IKT vahendid: tahvelarvutid

Veel vahendeid: toidained, nõud toiduvalmistamiseks õppeköögis, põlled

                                                              Pildil TLG õppeköök

Tegevuse põhjendus:

Õpilased hakkavad tunnis valmistama võileibu ning pannkooke. Pool klassi on omakorda jaotatud kaheks töörühmaks, kus ühed teevad võileibu, teised pannkooke.
Iga õpilane on kaasa võtnud kokkulepitud toiduaine - vastutus.
Tunni kaudu saab aidata õpilasel omandada erinevaid õpioskusi:

• alusõpioskused - jahu kaalumine-mõõtmine pannkoogi tegemisel, piima mõõtmine, suhkru kaalumine; õpetaja tööjuhise kuulamine, oskus kuulata rühmakaaslasi; arvuti kasutamise oskus - leida tahvelarvuti abil koos kaaslastega pannkoogiretsept; vaatlusoskus - interneti abil tahvlist vaadelda erinevate võileibade pilte, et koguda mõtteid.
• tunnetuslikud õpioskused - õpilane on terava noa ja kuuma pliidi kasutamisel tähelepanelik ja ettevaatlik; õpilane suudab noaga võileivamaterjali lõigates või kuumal pannil pannkooke keerates keskenduda.
• organisatsioonilised õpioskused - retsepti järgi koostöös oma rühmaga tegevuste järjestamine; ühine planeerimine, kes rühmas mida teeb.
• sotsiaalsed oskused - oskab teisi kuulata, vajadusel kaaslast ergutada võileibu/pannkooke tehes.

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus:
Tund toimub kahes grupis ehk õpetaja viib tegevuse läbi kaks korda (üks grupp inglise keeles, teine tööõpetuses ja teisel päeval vahetus). Tund toimub õppeköögis.  Mõlemas grupis 10 last.

Eelnevalt on kokku lepitud need, kes teevad võileibu  (5 last) ja need, kes teevad pannkooke  (5 last) - see tuleb välja sellest, kes millise toiduaine toomise enda peale võttis.

Tund algab õppeköögi kõrval asuvas klassis tahvelarvutitega, kus otsingu abil leitakse üles pannkookide retsept ning vaadatakse koos pilte erinevatest võileibadest.
Seejärel minnakse koos õppekööki, pannakse ette põlled ning pestakse käed.
Lapsed on ka varem õppeköögis toimetanud, kuid siiski koos tuletatakse meelde, kus asuvad vajalikud töövahendid ning räägitakse üle ohutusnõuded.

Nii võileiva rühm kui pannkoogi rühm jagavad rühmasiseselt rollid  (õpetaja vajadusel abistab).
Võileibade tegijad hakkavad võileibu tegema ning ka laua katmine on nende ülesanne, kuna pannkookide küpsetamisega läheb kauem.
 Pannkookide küpsetajad alustavad toiduainete mõõtmisest-kaalumisest ja kokku on lepitud, kes küpsetamisega tegeleb.

Kui pannkoogid-võileivad valmis, koristatakse töökohad, pestakse toiduvalmistamise nõud ning kaetakse laud. Koos süüakse võileiba ja pannkooki.
Õpetaja annab tagasisidet, kuidas töö rühmades sujus.
Pannkoogi tegijate rühm vastutab sööginõude pesu eest, võileiva rühm pühib toidulaua ja viib prügi välja.

Praktika ülesanne 2 - analüüs

Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!

 

Eelnevast tegevusplaanist oli loomulikult kasu. Hea oli päev enne ning ka enne planeeritud tundi plaan kindluse mõttes üle vaadata – kas vahendid on, millised interneti leheküljed valmis panna, tegevuste järjekord jne. Armastan plaanid välja printida, siis saab ka olulistele asjadele markeriga jooned alla tõmmata.
Eelnevalt tuli ka õpilastele sülearvutid broneerida ning need enne tundi klassi toimetada.

 

Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?

Leian, et tund õnnestus päris hästi. Seekord oli mul ka endal juhendaja silma all tundi läbi viia julgem tunne. Rühmatöö on klassi õpilastele tuttav. Kolmestes gruppides jagasid nad omavahel kenasti rollid (kes kirjutab, kes otsib infot)  ning sellega probleeme ei esinenud. Jälgisin vaid, et rühmades kõik sõna saaks ja tegevust leiaks. Märkasin ka rühma, kus üks poiss oli väga tagasihoidlik ning teiste rühmakaaslaste varjus omale rakendust ei leidnud. Kui vaikselt sellele rühmale abi pakkusin, leidsid nad ise, et see poiss võiks valminud A4 töö juurde valitud selgrootu pildi joonistada ning nii leidis ka tema omale võimaluse kasulik olla. Ettekannete ajal oli ka temal oma osa ette kanda ja sai sellega rühmakaaslaste abil hakkama.
 

Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia?

Kõige suurem hirm oli, et me ajaliselt ei jõua kõike planeeritut teha, kuid tegelikkuses läksime üle aja vaid mõne minutiga. Ajast aitas kinni pidada muidugi ka grupitöö jaoks projektoriga tahvlile kuvatud taimer, mida teistelgi soovitan proovida. See meeldis ka lastele ning nad said selle abil kenasti oma rühmatööd planeerida (ajaliselt). Seega taimer aitas tegevuse läbiviimisele kaasa.

 

Otseselt takistusi ei olnud, vaid üks naljakas seik juhtus. Nimelt teemaks selgrootud ja ühele rühmale sattus selgrootuks kärbes. Samal ajal lendas klassis ringi suur unine porikärbes, mis rühmade ettekannete ajal maandus ühe rühma ette lauale. Kuna kuulasin ettekandeid laste seas istudes, oli kärbes mul päris lähedal ja mul tekkis võimalus kärbes kõrvaldada. Lõin siis suure pauguga kärbse pinaliga laiaks. Kõigile pakkus see muidugi palju nalja ning siis läks oma paar minutit, et lapsed ettekannete lainele tagasi saada. Pärast tundi hakkasime maha kukkunud surnud kärbest prügikasti viima ning lapsed avastasid, et kärbse seest olid tulnud väiksed ussid (imepisikesed). Poisid küsisid lausa luupi, et asja uurida ja julgemad võtsid võika vaatepildi koristamise enda peale. Loodusõpetus näitliku materjaliga missugune!

 

Mida oleksid teinud teisiti?

Ilmselt ma oleks kärbse kõrvaldamisega pidanud ootama vahetunnini J Kuid muud ma midagi teisiti otseselt poleks teinud. Ka juhendaja jäi tunniga rahule, kuid andis väga head nõu, mida ma kohe lastele ka edasi õpetan.

Nimelt õnnestus õpilastel internetist selgrootute kohta info leidmine, kuid mõne selgrootu kohta oli suures infotulvas raske olulist välja noppida. Et õpilane ei peaks piiratud ajaga liigset materjali lugema, siis saab vajalikule interneti lehele minnes abiaknaga oma otsingut hõlbustada.
 Juhendaja nimelt õpetas, et kui klikkida avatud lehel (nt loodusajakiri.ee) cmd+f  või ctrl+f (oleneb op süsteemist), avaneb abiaknake find, kuhu saad sisestada täpsustava otsingusõna (nt kehaehitus). Selle abil saad kohe teada, kas sulle vajalikku infot lehel on, sest sisestatud täpsustav otsingusõna läheb tekstis värviliseks. See aitab lapsel kiiremini vajaliku informatsioonini jõuda nii, et ta ei pea liigselt ebaolulist teksti lugema.

 

Pildil näha, kuidas Google otsingusse on sisestatud sõna kimalane ning sealtkaudu jõutud loodusajakiri.ee lehele. Et leida materjali kimalase kehaehituse kohta, klikin lehel olles ctrl+f ning avaneb lisariba find. Sinna sisestan sõna kehaehitus ning on näha, kuidas tekstis see koht siniseks on läinud.

Vaatlused - tööleht 2

Uued vaatlused lingil : Vaatlused tööleht 2 järgi

Seekord vaatlesin nii 1. klassis kui ka 4. klassis loodusõpetust. Valisin teadlikult loodusõpetused, kuna mul endal on tunne, et loodusõpetust õpetades tunnen end kõige ebakindlamalt ning mitmed lapsed on minu 3. klassis öelnud, et neile ei meeldi see aine. Seega tahtsin näha erinevaid võimalusi, kuidas ise ka loodusõpetuse tundi huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks muuta.
Vaatlusanalüüs töölehtedel.

Praktika ülesanne 2 - tegevuskava

Aine: Loodusõpetus 3. klass

Tunni teema: Selgrootud loomad (sipelgas, vihmauss, tigu, ämblik, kärbes, jõevähk, kimalane)

Tegevuse eesmärk:

Õpilane tunneb ja oskab nimetada selgrootuid loomi.

Õpilane oskab kuulata kaaslast.

Õpilane oskab otsida internetist olulist informatsiooni.

Õpilane oskab õpetaja juhendamisel välja tuua olulise valitud looma kohta.

IKT vahendid: arvuti, projektor, internet, sülearvutid õpilastele

Veel vahendeid: A4 paber, pinal (õpilastel)

Tegevuse põhjendus:

Õpilased hakkavad tunnis selgrootu looma kohta informatsiooni ostima internetist. Nad teevad seda rühmatööna, rühmas 3 õpilast. Rühmakaaslased saab seekord ise valida. Milline selgrootu loom rühmale satub, selle otsustab õnneratas. Õppemeetodiks seega rühmatöö, mis arendab õppija suhtlemis- ja ühistööoskusi. Tunni lõpus ka gruppide ettekanded. See meetod on kasulik, kuna arendab esinemisoskust. 

 

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus:

Tund algab häälestamisega ja häälestamiseks kasutan väikest õppefilmi youtube.com lehelt, kus tutvustatakse ülevaatlikult selgrootuid ja selgroogseid loomi.

Link videole:Selgrootud ja selgroogsed

Seejärel valivad õpilased omale rühmakaaslased – 3 õpilast rühmas. Õnneratta abil saavad rühmad endale teemad. Õnneratta leiab aadressilt http://www.classtools.net/random-name-picker/ ning kui teemad seal lisatud, näeb õnneratas välja selline:

Seejärel hakkavad rühmad looma kohta infot otsima. Juhtida tähelepanu sellele, et wikipeedia ei ole kõige usaldusväärsem allikas. Info otsimiseks soovitab õpetaja miksikese keskkonda ja loodusajakiri.ee lehte. Tahvlil ka märksõnad, mida infot otsides silmas pidada – kehaehitus, toitumine, elukeskkond, paljunemine.

Rühmatöö käigus valmib A4 paberile vabas vormis töö, mis tunni lõpus suuliselt ette kantakse.

Rühmadele kuvatakse ekraanile ka aeg, mis neil jäänud rühmatöö lõpuni. Selle leiab samuti http://www.classtools.net/timer/ lehelt ning näeb välja selline:

Häälestamine - analüüs

Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!
Olen juba üle kahe aasta tegevõpetaja ja mul on mul tunnid alati ettevalmistatud nii, et olen enda jaoks üles kirjutanud tegevuste järjekorra.
Selle ülesande tegevuskava oli aga tänu meile seatud ülesandele väga põhjalik, seega oli häälestamist väga hea läbi viia. Kogu tegevus ja asjade toimumise järjekord oli läbi mõeldud.
Kogemus näitab, et tunnid ei lähe alati nii nagu planeeritud, kuid tegevusplaanist oli kahtlemata kasu. Juba seetõttu, et klassis viibis juhendaja ning  väga enesekriitilise inimesena tuli loomulik pabistamine ja kartus sisse. Tegevusplaan oli prindituna laual, juhuks kui peaks planeeritud tegevuste järjekord meelest minema.

Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?
Ise ennast peale seda tundi väga hästi ei tundud, kuna pabistamise tõttu kippusin kokutama. Õnneks sai tegevuskavast abi otsida.
Samas lastega peale tundi omavahel arutades (nad teavad, et mul on praktika) leidsid nad, et täiesti normaalne tund oli ning neile meeldis see, et sai oma mobiilidega tunni alguses garderoobi pildistama minna.

Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia?
Kohe helkurite pilti ekraanile kuvades selgus see, et kuna pilt on suhteliselt tume ja klassi paistis päike, siis oli pilt väga halvasti näha. Olulist abi ei pakkunud ka pimendavate ruloode ette tõmbamine. Olukorda leevendas see, et mul oli sama pilt kuvatud ka tahvlisse ning käisin pildiga klassis ringi ja näitasin seda ka tahvlist.
Samas aitas tegevusele kaasa teadmine, et tegemist on minu enda klassiga ning tundsin laste tuge. Nad vastasid küsimustele väga arukalt ning see osa õnnestus hästi. Selles klassis on ka minu meelest väga distsiplineeritud õpilased, seega saan enamasti tundides tegeleda planeeritud õppetööga.

Mida oleksid teinud teisiti?
Oleksin pidanud juba tegevusplaani kirjutades valitud pilti projektoriga ekraanile kuvama (läbi proovima), siis oleks ka kohe välja tulnud, et ta jääb halvasti näha.
Leian, et pean olema enesekindlam ja tegevusi tehes ette kujutama, et olen klassis vaid õpilastega. Minu jaoks oli täielik üllatus see, kui palju mulle mõjus teadmine, et kolleeg mind vaatleb.

Peale koolivaheaega saan postitusele lisada juhendaja kommentaari. Seda mul veel saada ei õnnestunud, kuna minu juhendajal oli samal päeval proovieksam.

Helifaili loomine

Helifaili saab kuulata siit: https://soundcloud.com/evelin-sulaoja/2klassinimene

 

1) Millest ja kuidas tekkis idee?

Idee tekkis sellest, et 2. klassi inimeseõpetuses oli teema õnnetustest ja telefoninumbri 112 kaudu abi kutsumine. Seega tekkiski mõte, et võiks koos õpilastega ise salvestada erinevaid hädaabikõnesid. Lingilt saabki kuulata kolme kõne. Need on kõik erinevad ning õpilaste ülesanne on neid üksteise järel kuulata ning seejärel koos õpetajaga arutleda, millise kõne järel on abivajajat kõige lihtsam abistada.

Viimase kõne järel on hea rääkida sellest, et hädaabi telefon on abivajajatele ning niisama sinna ei helistata.

Teise kõne järel on oluline üle korrata, mida häirekeskusesse helistades meeles peab pidama (aadressi ütlemine, ootele jäämine jne).

Kuna olen 3. klassi klassijuhataja, oli kohe tahtmine salvestada see koos oma õpilastega. Proovida said kõik soovijad, kuid ühiselt valisime kolm õpilast, kes õpetajaga peale tunde seda tegema pääsesid.

2) Mis oli heliklipi juures kõige keerulisem? Kas oli üllatavaid momente? Õppisid midagi uut? (Ilmtingimata ei pea see olema tehniline kogemus, võibolla õppisid midagi enda kohta).

Broneerisin töö juures diktofoni ning läksime kolme õpilasega vaiksesse klassiruumi. Õpilased said väljamõeldud tekstid ette ja enne harjutasime paar korda läbi. Kõik kolm õpilast oma sõnade kohaselt enne heli salvestamist "pabistasid", nii et veidi aega läks nende lohutamiseks, et kõike saab kustutada ja uuesti teha.

Salvestama hakates sai diktofoni aku tühjaks ning appi tuli võtta nutitelefon. Üllatavalt ruttu saime hea materjali salvestatud ja kuulasime õpilastega üle.

Edasine oli veidi keerulisem. Audacity installimisel esines veidi probleeme ning parasjagu aega võttis ka nelja salvestise kokku lõikamine (3 hädaabikõnet ning eraldi salvestatud telefoni hargile viskamise heli "tuut-tuut-tuut").

Alguses ei tahtnud Audacity faile tunnistada ning nad tuli dBpoweramp Music Converteriga Wav failideks ümber konvertida. Samas teise arvutiga tööd jätkates seda vaja ei olnud. Ilmselt tähendab see seda, et oleneb, mis arvutisse eelnevalt intsallitud on. Igal juhul sai helifail Audacityga valmis ning laadisin selle Soundcloudi üles.

Kui ma seda ise kuulasin, siis avastasin, et ma susistan s-tähte väga teravalt. Üldse on oma häält võõras kuulata.

Õppisin sellest tegemise protsessist seda, et peaksin õpetajana rohkem lastega selliseid asju tegema. Seda enam, et telefonides on salvestamise võimalus olemas ning õpilased saaksid kasutada oma seadmeid.

3) Mis on sinu hinnang heli (kui ühe meediumi) kasutamisel õppetöös? 

Heli kasutamine õppetöös teeb õppetunni esiteks vaheldusrikkamaks. Kuulamisülesanded, meeleolu loomine, luuletuste kuulamine, muusikapala järgi joonistamine jne. See kõik õpetab kuulama ja olulist infot otsima kuulamise järgi.

Mulle endale meeldib heli õppetöös kasutada ja eriti põnev on näha õpilaste reageeringut ja näoilmeid selle juures. Õnneks on paljude õppematerjalide juures ka CD, kust kuulamisülesandeid kuulata ning internetivõimalused.

Peale selle ülesande tegemist lisandub ka võimalus ise kuulamisülesandeid luua ja rakendada helifailide loomisse ka õpilasi.

 

Häälestamine - tegevuskava

Aine: Eesti keel; 3. klass
Tunni teema: Sügis on pime aeg, kanna helkurit!
Tegevuse eesmärk: Õpilaste häälestamiseks eesti keele tunniks.
Õpilane oskab põhjendada helkuri kandmise vajalikkust.
Õpilane arutleb liikusohutuse teemadel.Õpilane arutleb, mis on pildi sõnum, mida tahetakse pildiga öelda ning kuidas on pilt loodud.

IKT vahendid: Arvuti, dataprojektor, mälupulk, mobiiltelefonid
Veel vahendeid lauale tunniks valmis: liim, käärid
Tegevuse põhjendus:
Kasutan pilti, et köita laste tähelepanu ning anda neile teada tunni teema. Pilt on tehtud ja valitud õpilaste liikluskasvatust ja ohutust silmas pidades. Ülemine pilt erinevatest helkuritest, alumine pilt poisist, kel kaks helkurit - üks õiges kohas, teine mitte ning helkurdetailiga müts peas.
Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus:
Õpetaja arutleb lastega järgmiste küsimuste järgi:
Kas teadsid, et jalakäijatega juhtuvate liiklusõnnetuste peamine põhjus on helkuri puudumine?
Kas Sina ja Sinu pereliikmed kannavad helkurit?
Miks peab helkurit kandma?
Miks peaks ka valgustatud tänaval helkurit kandma?
Kui kõrgel peaks helkur rippuma?

Häälestamine lõpeb sellega, et õpetaja saadab õpilased mobiiltelefonidega garderoobi enda helkurit pildistama. Eelnevalt lepitakse kokku, et kellel pole mobiili/pildistamise võimalust, sellel õpilasel teeb pinginaaber ka tema helkurist pildi. Pilte näidatakse õpetajale mobiilist.
Õpilane, kellel puudub helkur, saab koduseks ülesandeks helkur jopele kinnitada.


Kuna annan sellele klassile ise tundi ka edasi peale häälestamist, panen siia lühidalt  enda jaoks kirja edasise tunnikäigu.

Põhiosa:
Eesti keele õpik lk 59 ahellugemine klassis "Kahekesi läbi õhtuse linna" + küsimustele vastamine suuliselt.
Töövihikust lk 44 täita iseseisvalt ülesanded liiklusreeglite kohta (kas väide on tõene või vale), seejärel paaristööna üksteise väidete kontrollimine. Arutelu.

Kokkuvõtev osa:
Pabernukkude värvimine ja helkurriidest helkuri lõikamine-kleepimine pildile.

Vaatlused - tööleht 1

Vaatlesin täna kahte tundi 1. töölehe järgi.

Esimene vaatlus toimus 3. klassis, kus tunniks oli eesti keel. Pikem kommentaar on näha vaatluslehel, kuid siia postitan kokkuvõtva analüüsi vaatlusest.

Õpetajaks on selles klassis inimene, kes on töötanud õpetajana juba 14 aastat. Olen ka varem tema tunde iseenda jaoks vaatlemas käinud, kuna see õpetaja oli esimesel õppeaastal minu mentor-juhendaja.
Kohe üsna  tunni alguses toimus häälestamine tunniks - õpetaja lasi õpilastele plaadilt sügise teemalist laulu ning laulusõnu hakati silbitama. Sealt sai nii mulle kui õpilastele selgeks, et tunni teema on silbitamine.
Meeldis tunni rahulik tempo ja sõbralik meeleolu. Õpetajast õhkus positiivsust ning juba sellega mõjus ta motiveerivalt.
Tunnis olid selgelt eristatavad ettevalmistav osa, põhiosa ja kokkuvõte. Kokkuvõtvas osas kasutas õpetaja silbitamise mängu, kus õpilased said end proovile panna ning õpetaja esmast tagasisidet teema omandamise kohta.
Minu arust oli häälestamine täiesti olemas, selgelt eristatav ning igati omal kohal. Tunni jooksul mõistsin selle olulisust.
Kuna mul ka endal 3. klass õpetada, sain tunnist silbitamise kordamiseks häid mõtteid.

                                            3.klass kordamas silbitamist


Teine vaatlus toimus 5. klassis, kus vaadeldavaks tunniks matemaatika.
Selles tunnis tekkinud olukord näitas hästi, milliseid situatsioone õpetaja igapäevatöös lahendama peab.

Õnneks oli see konkreetne õpetaja pika kogemusega pedagoog, kes olukorraga toime tuli täpselt nii hästi kui suutis. Nimelt tuli tal ootamatult anda tundi ka kõrvalklassis asuvale 8.klassile - seda nende enda õpetaja haigestumise tõttu. Mina sain seni ülesande 5. klassile iseseisva töö tegemisel abiks olla.

Häälestamist tunniks selle olukorra tõttu ei toimunud, õpilased asusid kohe iseseisvat tööd tegema. Võib olla seetõttu oli õpetaja tagasi tulemise hetkest tunni tempo veidi kiirem, sest õpetaja püüdis kaotatud aega tasa teha.Õpilased samas olid mõistvad ning tunnidistsipliin väga hea.

Ise sain selles tunnis tuttavaks dokumendikaameraga, mis tundus väga hea lahendus, kui kiirelt midagi vaja tahvlile projektori abil kuvada. Näiteks tahaks näidata kellegi väga ilusat käekirja ja seda eeskujuks tuua või kenasti vormistatud vihikut, mõnda joonist, joonistust.

 

Kui nüüd peaks võrdlema kahte päeva jooksul vaadeldud tundi, siis esimene oli rahulikuma tempoga ja õpilasesõbralikum kui teine, kuid seda ilmselt vaid seetõttu, et teise tunni alguses selgus tõsiasi, et õpetaja on "sunnitud" jooksma kahe klassi vahel. See lihtsalt on reaalsus ning tunnid koolis ei lähe vahel nii nagu plaanitud.

                                                     Dokumendikaamera


Mõlema tunni kohta täidetud vaatluslehe leiad järgnevalt lingilt:

https://drive.google.com/folderview?id=0B4IORTPBzdKPZ3JiY0lRcFg0TFk&usp=sharing