Autoriõigus. Küsitlusvormid

Autoriõigus

1) Mis on sinu intellektuaalne omand?

Intellektuaalne omand on minu loometöö tulemusel tekkinud vara. Intellektuaalne omand  kui institutsioon hõlmab õiguslikult kaitstavaid loometöö tulemusi, millega saab nagu asjadega tehinguid teha ja õiguste kaitseks vastavalt õigusaktidele välja astuda.

Intellektuaalne omand sisaldab õigusi näiteks seoses kirjandusteostega, kunstiteostega, avatuste ja leiutistega.

2) Nimeta teoseid, mille autor sina oled? Kuidas oma teoseid autoriõigusega kaitsed? Mida pead selleks tegema?

Mina olen kirjandus-, kunsti või teadusteoste autor, mille olen ise loonud. Teose loomise momendist tekib sellele autoriõigus.

Autoriõigus on originaalteoste autoritele antud õiguste kogum, mis laiemas tähenduses hõlmab ka autoriõigusega kaasnevaid õigusi. Autoriõigusega kaitstakse ka arvutiprogramme kui kirjalikke teoseid ning andmebaase kui teoste või informatsiooni kogumikke. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja õiguste tekkimiseks ei pea seda kuidagi registreerima või märgistama, piisab teose signeerimisest enda nimega.

3) Mida tähendab avatud sisulitsents ja kus, kuidas seda kasutatakse?

Kõige tuntumaks avatud sisulitsentsiks on Creative Commons litsentsid. Nende taga on samanimeline mittetulundusühing, mis asutati 2001. aastal Ameerika Ühendriikides. Creative Commons’i puhul ei ole tegemist mitte ühe litsentsiga, vaid kuuest erinevate piirangutega litsentsist koosneva litsentsiperekonnaga.

Avatud sisuks loetakse selliseid artikleid, pilte, heli- ja videoklippe, mida kasutajad võivad vabalt kopeerida ja muuta. Seejuures on oluline, et muudetud materjali samadel tingimustel edasi jagataks. Kopeerimise ja muutmise lubamine kuulub autori varaliste õiguste hulka ning lihtsaim viis seda teha on avaldada oma materjal koos sobiva avatud sisulitsentsiga.

Avatud sisulitsent on välja töötatud autorite jaoks, kes ei soovi oma materjali anda teiste käsutusse päris ilma igasuguse piiranguta.

3) Miks on oluline õppetöös autoriõigust silmas pidada?

Kui me kopeerime kas osaliselt või täielikult võõra teose ja esitame seejärel tulemuse enda teosena, siis on tegemist plagiaadiga. Kuna tänapäeval on Internetist võimalik leida palju erinevat materjali, siis näiteks koolis õpilased otsivad teemakohase töö /essee või referaadi/ internetist ning esitavad selle õppejõule oma tööna - tegemist on plagiaadiga , mis on õigusvastane tegu ning seetõttu karistatav. (http://www.hkhk.edu.ee/autorioigus/plagiaat.html)

4) Millistel tingimustel võid ilma autori käest nõusolekut küsimata ja tasu maksmata tema teoseid kasutada?

Avalike teoste hulka kuuluvad kõik autoriõigusega kaitsmata teosed, mis on seetõttu vabalt kasutatavad ilma autorilt luba küsimata ning tasu maksmata. Teos on avalik, kui autoriõiguse kehtivuse tähtaeg lõpeb või sellele ei laienegi autoriõiguse kaitse (nt päevauudised, rahvaloominguteosed, kohtulahendid, õigusaktid jne).

5) Too näide (õpiülesanne), kuidas selgitaksid autoriõigust I kooliastmes?

I kooliastmes olen õpilastele autoriõigustest rääkinud siis, kui nad ise on pidanud tegema internetimaterjali või raamatute abil midagi – näiteks loodusõpetuses seene kirjeldus või planeedi tutvustus. Olen palunud panna töö lõppu kasutatud allikad ehk kohad, kust on õpilane materjali leidnud, sest ta kasutab töös kellegi koostatud materjali.

Kui õpilane on ise loonud jutukese või luuletuse ja sellel on tema nimi, siis on tema selle autor. Kui keegi kasutab tema jutukest või loodud luuletust, peab viitama ka autorile.

Veebipõhine tagasiside, testid ja küsitlusvormid (GForms)

Lõin GoogleFormsis lastevanemate rahuloluankeedi ning see sisaldab erinevaid küsimuste tüüpe.
http://goo.gl/forms/0ez1klVu3y

Õpilastega saaks Google vorme kasutada tagasisidestamiseks õpetajale. Samuti kasutatakse neid uurimistööde ankeetide loomisel. GoogleFormsi abil saaks luua ka näiteks algklassidele lugemisteste, kus nad peavad valikvastuste hulgast õigele linnukese ette tegema. Selline test võib olla kas arvutis/tahvlis tehtav või ka õpetaja poolt loodud ja välja prinditud. GoogleFormis sellist testi teha on lihtsam kui Micosoft Wordis ning näeb kujunduselt kindlasti parem välja.

Hariduses üldiselt saab Google vorme kasutada lastevanemate tagasiside andmiseks, mis viib koolielu parendamiseni ning muude andmete kogumiseks. Samuti ka õpetajate töö ja asutusega rahulolu uurimiseks. Meie koolis uuritakse selliste vormidega ka õpetajate arvamust, kui valitakse aasta kolleegi vms.

Ülevaade praktika koolist

1.Mis koolis oled praktikal, kes on koolipoolne juhendaja, või oled ise tegevõpetaja ja viid tegevused läbi oma klassis?

Olen praktikal Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis ning minu koolipoolne juhendaja on Meeri Sild. M. Sild on kooli haridustehnoloog ning ka inglise keele õpetaja.
Olen ka ise samas koolis kolmandat aastat tegevõpetaja ning viin tegevusi läbi oma klassis juhendaja pilgu all.

2.Mis klassis praktikat läbi viid? 

Praktikat viin läbi 3. klassis. Tegemist on loovusklassiga. Klassis on 22 õpilast, kellest üks õpib koduõppel.

3.Kes oli koolis isikuks (nt haridustehnoloog), kes teid tutvustas õpetajale? Kui oled ise tegevõpetaja, siis kas teie koolis on isik, kes omab ülevaadet, mis IKT võimalused koolis on? Millist infot kooli kohta anti/said/omad? Õppetööks kasutatav IKT? Üldine korraldus, kus saab tehnikat võtta, kui koolil olemas, kes vastutab. Kes koolitab õpetajaid?

Meie koolis omavad kõige paremat ülevaadet IKT võimalustest koolis IT-juht ja haridustehnoloog. Samas on ka õpetajatel kogu ülevaade olemas, kuid IT-juht ja haridustehnoloog on selles koolis alati valmis IKT küsimustes aitama.

Klassides on õpetajatel arvutid, internetiühendus ning projektorid. Paljudes klassides on olemas ka interaktiivsed tahvlid. Koolis on lisaks klassides olevale kaks arvutiklassi projektorite ja interaktiivsete tahvlitega ning õpilaste tarbeks sülearvutid ning tahvlid. Samuti on arvutikasutamise võimalus ka õpetajatetoas ning infoekraanid koridorides. Sülearvuteid ja tahvleid on mitu komplekti ning neid saavad õpilased õpetaja organiseerimisel ainetundides kasutada.

Õpetajate jaoks on loodud broneerimiskalender http://bit.ly/1QJCQ9I, kus õpetajatel on kasutaja ning selle kaudu saab broneerida sülearvuteid ja tahvleid kogu klassile. Lisaks ja fotoaparaate, diktofone ja videokaamerat.

Klassis oleva õpetaja arvuti eest vastutab õpetaja ning klassi broneeritavate vahendite eest vastutab broneerija, kuid lapsed teavad samuti kasutustingimusi. Arvutiklassis on oma reeglid ning igal lapsel kindel töökoht, mille eest ta vastutab.

IKT valdkonnas koolitab õpetajaid kõige enam haridustehnoloog.  Koolitustel antakse uusi teadmisi erinevatest programmidest, veebikeskkondadest ning töömaterjalide loomise võimalustest. Samas on koolis toimunud ka teiste õpetajate poolt väikesed töötoad, kus õpetajad on ise koolitustel nähtut kolleegidega jaganud.

4.Anna lühiülevaade ja hinnang oma praktika kooli IKT võimalustest? Õpetajate IKT alastest pädevustest, õpilaste IKT alastest oskustest.

Leian, et TLG-s on  IKT vahendite ja võimaluste seis väga hea. Kool on küll suur, kuid vahendeid õppetunde ette planeerides jätkub. Broneerimiskalendrist on ka näha, et õpetajad kasutavad vahendeid innukalt ning IT-juht hoolitseb selle eest, et õpilastele broneeritavad vahendid (sülearvutid ja tahvlid) oleks uue päeva alguseks laetud. Broneerimiskalendrit uurides hakkab muidugi silma ka see, et osad õpetajad on aktiivsemad vahendite kasutajad. Kindlasti kasutavad IKT lahendusi rohkem need õpetajad, kes end selles valdkonnas kindlalt tunnevad ning edasi areneda tahavad. Õpilased on tänapäeval tehnoloogiavallas väga teadlikud ning on endalgi ette tulnud olukord, kus neljanda klassi poiss arvutiprogrammi kasutades abi osutas.

Selle kooli töötajana tean ka ning rõõmustan selle üle, et võrgulahendusi parendatakse pidevalt. Õpilastel on võimalus ka oma seadmega võrku logida ning tunnis õpetajaga kokkuleppel oma seadet kasutada (VOSK – võta oma seade kaasa). Kool osaleb Digipöörde konkursil ning Digipöörde meeskonnaliikmena tean, kuidas ka kooli lapsevanemad selles osas on järjest teadlikumad ning saavad järkjärgult informeeritud nutiseadmete kasutamise otstarbest ja kasulikkusest õppetöös.

Õpilastel TLG-s on võimalus kohe esimesest klassist IKT- vahenditega tutvust teha, sest juba teises klassis on tunniplaanis ainekeskne arvutiõpetus. Õpilased teevad erinevates kooliastmetes erinevaid uurimistöid ning kasutavad õppetöös IKT võimalusi. Palju muidugi oleneb taas õpetajast ja konkreetsest õppeainest. Samuti ka sellest, palju lapsel kodus lubatakse ja võimaldatakse IKT-vahendeid kasutada ja mis otstarbel.

Traditsioonilisel õppel on siiani koht TLG-s, kuid on väga hea meel näha IKT-võimaluste tuge õppetööle nii õpilaste kui õpetajate osas.  Need võimalused aitavad õppetöö muuta mitmekesisemaks, motiveerivamaks ning õpetaja jaoks ka tihti lihtsamaks – online kontrolltööd, hindamine, pranglimine, miksike, MateTalgud jne.

Õpileping

 

1) Ootused ja soovid ainele – pane kirja, mida sellelt kursuselt ootad, mida ootad õppejõududelt, kaastudengitelt, endalt.
Ootan ainelt erinevate võimaluste ja keskkondade tutvustamist, mida augustikuu kontakttunnid juba ka pakkusid. Õppejõududelt ootan ausat tagasisidet tehtud tööle ning soovitusi parendamiseks. Kaastudengitega oma kursusel käib meil alati tihe koostöö, selles aines on eriti huvitav kogemusi vahetada, sest see rikastab veelgi. Huvitav oleks näha, milliseid keskkondi ja digivahendeid kasutatakse, siin on ju võimalusi lõputult. Saab töö jaoks kindlasti palju ideid.
Endalt ootan tähtaegadest kinnipidamist ning erinevate IKT vahendite, keskkondade ja rakenduste kasutamist nii praktikal kui töös klassiõpetajana.

 

2) Kogemus arvutite ja tehnoloogiaga - pane kirja, milline on sinu senine kogemus arvuti, interneti, nutitelefoni rakenduste, arvutiprogrammide kasutamisega (nii negatiivne kui ka positiivne).

 Minu kogemused arvutite ja tehnoloogiaga on olnud positiivsed. Seda nii isiklikus kasutuses kui ka tööalaselt. Kasutan peaaegu igapäevaselt sülearvutit, internetti, mälupulka, projektorit, tahvelarvutit, nutitelefoni ning erinevaid rakendusi. Annan koolis hetkel ka kolmandale klassile ainekeskset arvutiõpetust ning kasutame õpilastega IKT vahendeid ka teistes ainetundides.
Koolis töötades (I kooliaste) oleme õpilastega teinud online kontrolltöid, võtnud osa MateTalgutest, lahendanud pinginaabriga matemaatikaülesandeid rakenduses MathFight, kasutanud mobiile tunnis pildistamiseks ning otsingumootorit. Võtsime ka osa joonistusvõistlusest "Joonistame koletisi", kus olime ainus klass, kes joonistas koletised Paint-programmis. Üks minu õpilane võitis oma tööga "Tuumakärbes" sellel võistlusel eripreemia. Seega olen püüdnud oma huvi IKT vastu süstida ka oma õpilastesse ning näidata neile erinevaid võimalusi, kuidas nutiseadmeid õppetöös kasutada.
Olen meie kooli Digipöörde meeskonnas ning lähen 20. septembril ühele nädalasele IKT koolitusele Inglismaale.
Negatiivset otseselt olnud ei ole. Tundidesse planeeritud IKT tegevused on olnud varustatud ka plaaniga B, juhuks kui wifi veab alt.
 

3) Eesmärgid – Mis on sinu õppimise eesmärgid? Miks sa tahad just seda õppida? Mis sunnib sind seda õppima?
Minu eesmärgiks on näha erinevaid võimalusi, kuidas IKT vahendite abil tunnid koolis vaheldusrikkamaks ja õpilasekesksemaks muuta. Näha ise ja näidata õpilasele ning lapsevanemale IKT vahendite olulisust õppeprotsessis, selle poolt pakutavaid erinevaid võimalusi.  Ning kuidas ka arvutikartlikule õpilasele nutiseade ja rakendused sõbraks teha. Samuti täiendada enda IKT alaseid teadmisi.
Õpilased on erinevad ning üheks eesmärgiks on uurida, kuidas ja kas IKT pakub ka võimalusi individualiseerimiseks. 

 

4) Strateegiad – Kuidas sa kavatsed oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused sa pead läbi viima ja mis järjekorras?

 Õppimises on minu tugevuseks alati olnud planeerimine ja püstitatud tegevuskavast (ka ajakavast) kinni pidamine. Oma eesmärgid kavatsen saavutada katsetades, proovides, erinevaid IKT vahendeid ainetundidesse lõimides, õpilasi motiveerides. Samuti kolleegidega suheldes ning kooli IKT vahendite rohkust kasutades.
 

5) Vahendid/ressursid – Missuguseid vahendeid sa kasutad eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas sa neile ligi pääsed?

 Kindlasti on siin suureks eeliseks see, et töötan koolis õpetajana. Koolis on väga head võimalused nutiseadmete jms kasutamiseks nii ise, kui koos õpilastega. Meie kasutuses on tahvlikomplektid, sülearvutite komplektid, wifi, projektor, smarttahvel, diktofonid, kaamerad, nutitelefonid, arvutiklass ja IT-õpetaja. Töötades koolis on ka suurem võimalus endale sobivalt selle aine ja praktikaga seonduvaid ülesandeid sooritada, midagi muuta või uuesti katsetada.
Kavatsen kasutada kolleegide abi, kooli haridustehnoloogi abi ning loodan, et saan põnevaid ja kasulikke teadmisi ka septembri lõpus IKT koolitusel Inglismaal Bathis.
 

6) Hindamine – Kuidas sa tead, et sa oled oma eesmärgid saavutanud? Kuidas sa hindad oma saavutusi? Mis tõestab seda?
Ma arvan, et kui õpilane on IKT vahendite kaasabil omandanud mingi teema ja seda tehes on ta motiveeritud ja säravate silmadega, siis see on tõestus mu eesmärgi täitumisest - et ma suutsin midagi (ise enne selgeks õppides) erinevatele õpilastele selgeks õpetada, lastes neil tegutseda IKT vahenditega nii, et kõik saavad sellest eduelamuse.