Refleksioon - õpilepingu 7. punkt

 Refleksioon

Mis sinu jaoks sellel kursusel töötas ja mis mitte? Miks?

Minu soovid ja ootused selle kursuse ja praktika raames täitusid. Kaastudengitega saime omavahel  arutada praktika tegevusi  ning meeldis nii punktitabel kui ka tagasiside saamine blogis.

Veidi ajasid segadusse õppejõu kirjad, sest koos toimetab mitu kursust (eriti see, mis puudutas detsembri alguse projektipäeva).

Leian ka, et praktika käigus oleks tunde oluliselt mõnusam anda, kui oleksime juba mõne aine didaktikat saanud. Kahjuks algavad ainete didaktikad alles järgmisel semestril.

Nutiseadmete kasutamine nõudis rohkem täpsemat  etteplaneerimist, läbimõtlemist. Kuna minu juhendaja on ka haridustehnoloog, sain jooksvalt palju häid nõuandeid, mida oma töös ka edaspidi kasutada plaanin. Sain praktika jooksul kinnitust sellele, et tunnis nutiseadmetega ei saa kunagi 100% kindel olla, et kõik läheb plaanitult. Õppisin kuidagi rahulikumalt võtma seda, et arvuti võib kokku joosta, wifi võib kaduda ning tunnen, et jõudsin selle aja jooksul ka õpilastele märku anda, et nutitundidesse tuleb veidi kannatust varuda.

Olen töös nutiseadmetega julgem. Nägin ka võimalusi diferentseerimiseks (nt erineva raskusastmega online kontrolltööd).

Minu strateegia töötas:praktika jooksul sain nõu ja abi kolleegidelt, eriti oma juhendajalt. Kindlasti aitas kaasa ka see, et koolis on rohkelt IKT võimalusi ja vahendeid ning IT-juht ja haridustehnoloog. Tundsin kogu praktika vältel oma klassi õpilaste toetust ja tuge.

Mis on need aspektid, mille kallal pead veel vaeva nägema? Mis on sinu tugevad ja nõrgad küljed? Mida sa peaksid järgmisena tegema?
Pean oma tugevuseks seda, et ma ei karda nutiseadmeid ja mulle meeldib kõike uut kohe oma klassi laste peal katsetada. Samuti olen hea ajaplaneerija, pean tähtaegadest kinni nii koolis kui tööl ning see annab endale väga hea tunde. Loodan, et suudan õpetajana ka lastele edasi anda seda, kui oluline on oma kokkulepetest ja lubadustest kinni pidada.
Nõrgaks küljeks on mul õpetajana võib olla see esinemisjulgus. Lastega klassis olles tunnen end vabalt, kuid kui keegi vaatleb, kipun pabistama. Seega enesekindlam peaksin olema ja lubama endal ka vigu teha.
Järgmisena tahan oma klassi lastevanemate soovil koosolekul teha ka ühe Kahoot ülesande lahendamise, sest nad on minuga suheldes andnud märku, et lapsed räägivad sellest kodus ja et nad tahaksid teada, kuidas see käib.

Anna ka hinnang, kuidas sujus/ei sujunud koostöö praktikal õpetajaga? 

Ma ise tunnen, et olin praktika tunde ettevalmistades suhteliselt iseseisev, sest tegemist oli minu oma klassiga. Seega sisuliselt sain suures osas ise hakkama. IKT lahenduste osas aga oli minu juhendajal Meeril alati head nõu pakkuda nii praktika ülesannete raames kui ka muidu igapäeva koolitöös. Seega sujus meie koostöö ja õppisime võib olla üksteist veidi rohkem tundma. Koolimaja on suur ja õpetajaid palju, igapäevaselt tööd tehes kõigiga kokku muidu ei puutukski (algklassid on 1.korrusel, põhikool ja gümnaasium 2., 3. ja 4. korrusel).

Kui sinu läbi viidud/mõeldud tegevusi tahaks keegi korrata, mida soovitaksid?

Soovitaksin julgelt proovida ja katsetada ning mitte karta ebaõnnestumisi. Kõik viis tundi tekitasid minust tunde, et sooviksin ise praegusel ajal ja praeguste võimaluste juures algklassiõpilane olla.

Diferentseeritus ja individuaalsus - analüüs

Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!
Selle tunni läbiviimine oli minu jaoks kõige lihtsam, kuna suure osa tunnist lahendasid õpilased hindelist töölehte. Seega otseselt tegevuskava tunni ajal ees ei olnud nagu varasemate praktika tundide ajal, sest üksteisele järgnevaid tegevusi tunnis oli vähem ja need jäid mulle meelde.

Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?

Leian, et tund õnnestus. Veidi segadust tekitas loosi teel paarilise leidmine, kuid see lahenes. Õpilased said erinevad töölehed ja sellega on nad ka harjunud. Klassis ei tekkinud küsimust, miks keegi teistsuguse töölehe sai.

Kolmele õpilasele selgitasin tööjuhist ka suuliselt igale lapsele eraldi ja sellest oli kasu, sest kuulmislangusega õpilane sai sel ajal minu suu peale vaadata ja sai minust palju paremini aru.

Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia?

Ei pea seda otseselt takistuseks, kuid töö  tegemise käigus klassis ringi käies nägin, et tööleht oli liiga pikk. Hetkel seda tundi analüüsides tunnen, et tunni häälestamise peale läks liiga pikk aeg ja iseseisva töölehe lõpetamiseks jäi ajast puudu. Lasin küll kõigil vahetunnist aega juurde näpistada, kes veel lõpetanud polnud.

Individuaalne juhendamine, andekatele lisaülesande andmine ja õpiabi lastele lihtsamate/lühemate ülesannete koostamine võtab õpetaja tundide ettevalmistuses suure aja, kuid tasub end tundi läbi viies ära.

Minu meelest aiab see tunnis distsipliini hoida ning ka nõrgemad õpilased saavad eduelamuse, mis omakorda annab õppimiseks motivatsiooni.

Mida oleksid teinud teisiti?

Kasinaks jäi ehk minu poolt kõigile tööjuhiste suuline ettelugemine, kui lastel tööd juba ees. See oleks aidanud neid kiiremini ülesannete mõismiseni. Mõned lapsed tõstsid kätt ja pöördusid töö tegemise ajal täpsustavate küsimustega minu poole, kuid mõtlen, et õpilased on erinevad, võib olla mõni õpilane ei julge küsida töö ajal abi.

Vaatlused - tööleht 4, tööleht 5

Lisasin Google Drive´i ka hindamise ja individualiseerimise vaatlused. Neid saab lugeda siit - vaatlused

Kuna vaatlused on selleks praktikaks tehtud, siis kirjutan veidi nende kohta kokkuvõtvalt:
Töötava õpetajana oli kõige raskem leida aega just vaatlusteks, sest tihti on kolleegid koolitusel või haiged, mis tähendab, et minu vaba tunni ajal võin ma planeeritud vaatluse asemel sattuda asendama.
Kuna pääsesin vaatlema vaid oma vabade tundide ajal, siis see dikteeris mulle ka suures osas ette, millise klassi ma vaatlema pääsen.
Õnneks olid enamus õpetajatest paaripäevase ette teatamisega nõus oma tundi võtma kolleegist praktikanti vaatlema. Vaid üks õpetaja ei soovinud, et tema tundi vaatlema lähen.
Vaatlused andsid mulle väga hea võimaluse oma kolleegidelt õppida.

Diferentseeritus ja individuaalsus - tegevuskava

Aine: Matemaatika, 3.klass
Tunni teema: Kordamine (korrutamine-jagamine, tehete järjekord, ringjoon, võrdkülgne kolmnurk)
Tegevuse eesmärgid:
Õpilane korrutab-jagab viie piires.
Õpilane teab avaldises tehete õiget järjekorda.
Õpilane oskab joonestada sirkli abil ringjoone ja võrdkülgse kolmnurga.

IKT vahendid: õpetaja arvuti, internet, projektor, tahvelarvutid.
Veel vahendeid: õpetaja poolt koostatud töölehed, sirkel, joonlaud.
Tegevuse põhjendus:
Tunnis toimub hindelise töölehe lahendamine. Töölehed on koostatud õpilaste reaalseid võimeid silmas pidades. Klassi õpilastele olen koostanud kahepoolse töölehe:

Kahele õpiabirühmas käivale õpilasele, kelle matemaatilised võimed/oskused on hetkel nõrgemad, olen koostanud lühema ja pisut lihtsama töölehe:

Kolmele matemaatiliselt väga andekale õpilasele olen koostanud lisaks esimesele töölehele ka boonusülesannete lehe, millega on võimalik lisapunkte teenida:

Hindamisel on sellistel juhtudel ka erinev punktisüsteem. Meie kooli hindamise korra kohaselt tuleb peale töö parandamist töödele (variant 2) märge: hinnatud diferentseeritult.

Töölehti kätte andes istuvad kaks õpiabirühma õpilast klassi esimeses reas (nad istuvadki igapäevaselt seal ja kõrvuti). Saan neile tööjuhised ka suuliselt ette lugeda ja vajadusel lihtsustatult selgitada. Istun sel hetkel nende ette samale tasandile, sest üks neist õpilastest on kuulmislangusega ning vaatab õpetaja selgituste ajal õpetaja suu peale.

Diferentseeritud töölehed ja hindamine võimaldavad õpilasel töötada vastavalt oma võimetele ning toetab õpilase arengut. Diferetseeritud lähenemine ja hindamine annavad ka nõrgemale õpilasele võimaluse kogeda eduelamust, mis motiveerib teda õppima.
Individualiseerimise juures pean meeles ka andekaid, kuna oluline on toetada ka nende arengut. Leian, et selline lähenemine on otstarbekas ja kõigile kasulik ning õpetaja peab selleks oma klassi õpilasi hästi tundma.

Tegevus toetab järgmisi õpioskusi:
-kuulamine (tööjuhised)
-arvutikasutamise oskus (mäng tahvlites)
-tähelepanu
-keskendumine
-oskus teisega arvestada (päristöö tahvlites - MathFight)

Tegevuse kirjeldus:
Häälestamine - projektoriga kuvatud pildi abil

Õpilased võtavad paaridesse loosiga
Tahvelarvutite jagamine - korrapidajad jagavad paari peale tahvli
MathFight appides arvutamine - kiire kordamine, app annab tagasisidet (kiirem arvutaja võidab)
Töölehtede jagamine
Töötamine töölehel olevate juhiste järgi iseseisvalt - kahele õpiabi õpilasele annan juhised lisaks ka suuliselt ning andekatele jagan ka boonuslehed

Kui aega jääb üle, saab õpilane peale töö üle kontrollimist taas MathFighti appi arvutama minna.

Lisan veel, et antud klassis on õpilased teadlikud sellest, et me oleme kõik erinevad ja seetõttu kasutab õpetaja erinevaid töölehti ja hindamist. Teema oli aktuaalne 1.klassis, kui õpilased seda tähele panid ja küsisid.

Hindamine - analüüs

Kas eelnevalt koostatud tegevusplaanist oli kasu? Põhjenda!

Taas kord oli tegevusplaanist kasu. Kui tund koosneb mitmest osast ja tunnis on vaatleja, siis on hea näpuga järge ajada tegevuste järjekorral. Olin ka endale kirjutanud üles, kui palju mul umbes ajaliselt erinevate tunniosade peale läheb, kuid seekord ei mahtunud ma oma planeeritud aega. Viimane osa (grupitöö ettekanded) jäi ära, sest tund enne lõppes. Õnneks olen ise selle klassi klassijuhataja ning saame järgmisel päeval matemaatikast näpistada aega, et ka ettekanded ära teha, sest kahjuks on loodusõpetust vaid üks tund nädalas.

Kuidas õnnestus/ei õnnestunud tegevuse läbiviimine?

Tunnile tagasi mõeldes ja analüüsides tundub, et aja röövis onkontide lahendamise juures laste erinev töö tegemise kiirus ning paar tõrkuvat arvutit. 

Kui tavaliselt broneerin ühe arvutikapi (vt. pilt), siis sel korral broneerisin ettenägelikult kaks arvutikappi, kuna tihti on ette tulnud probleeme arvutitega - ei ühildu wifiga, on aeglased jne. Siis on lastel hea kohe arvuti välja vahetada, sest tõrkuv arvuti mõjutab omakorda lapse töövõimet ja motivatsiooni.

Õnnestumiseks pean miksikese keskkonna poolt tulevat tagasisidet lapsele  peale ülesande lahendamist. Nad said kohe ka õpikust järgi vaadata õiged vastused ning arutasime need koos klassis läbi.

Rühmatöö rühmades tuli sel korral ette vaidlusi ja konflikte, mida lastel lahendada aitasin. Pean seda siiski õnnestumiseks, sest kuna rühmad moodustas TeamUp keskkond, siis mitmes rühmas sattusid kokku õpilased, kes varem pole palju kokku puutunud. See peaks õpilasi õpetama erinevate kaaslastega toime tulema ja näitama, kui erinevad me oleme.
Laste ja vanemate loal ka paar pilti rühmatööst (mõistekaardi koostamine).

Mis takistasid/aitasid tegevust läbi viia?

Ma ei tea, kas see ka õpilastele tunda ja aru saada oli, aga tegevuse hommikul oli mul üks arusaamatus ühe kolleegiga. Seega praktikatundi tehes olin veel eelnimetatud juhtumist tugevalt häiritud ning lasin sellel end tunnis segada. Olin tuntavalt hajameelsem ja närvilisem kui tavaliselt. Loodan, et kogemusega tuleb ka oskus end kõigest muust välja lülitada ja keskenduda ainult õpilastele ja tunnile.

Tegevusele kaasa aitas kindlasti eelnev ettevalmistus ja ka see, et miksikese keskkond on lastele tuttav.

Mida oleksid teinud teisiti?

Kuna õpilased on erineva töövõime ja teadmistega, samuti ka arvutikasutamises erineval tasemel, siis leian, et oleksin pidanud leidma väikese lisaülesande (nuputamise, teiste abistamise vms) sinna vahele, kui osad õpilased onkondi olid ära lahendanud. Samuti peab olema varuplaan juhuks, kui internet kaob. Sel korral olin tunnis varuplaanita.

Lisaks tekkis tunnis olukord, kus õpetaja (ehk siis mina) ei osanud õpilase loodusteemalisele küsimusele vastata. Küsimus tuli onkondist ja vastasin nii, nagu onkondi vastus näitas, kuid see polnud õige. Sain aru, et onkondi koostaja oli valesti vastuse sisestanud. Mul ei jäänud muud üle, kui tunnistada, et ma ei tea ja lapsed ise pakkusid, et kui õpetaja ka ei tea, siis googeldame, seega kõik lahenes. Teen siit järelduse, et pean tundi ettevalmitades veelgi rohkem kõik läbi mõtlema ja valmis olema erinevateks küsimusteks, mida õpilased esitada võivad ning et kõik valmis materjalid ei pruugi olla veatud - need tuleb hoolega üle vaadata ja proovida ise eelnevalt lahendada.

Hindamine - tegevuskava

Aine - Loodusõpetus, 3.klass
Tunni teema - selgroogsed loomad
Tegevuse eesmärgid:
Õpilane teab, kuidas selgroogsed loomad jagunevad.
Õpilane oskab nimetada linde, imetajaid, roomajaid, kalu ja kahepaikseid.
Õpilane orienteerub miksikese keskkonnas.

IKT vahendid: sülearvutid, wifi, projektor
Tegevuse põhjendus:
Tegemist on tunniga enne kontrolltööd, seega on tunni eesmärgiks kordamine. Õpilased lahendavad miksikese keskkonnas vastava teema onkonti (onkont - online kontrolltöö, mida võib kasutada kontrolltööks, harjutamiseks või koduse tööna).

Onkonti lahendades saab õpilane oma teadmised proovile panna ja kui ta töö valmis saab ja salvestab, annab keskkond tagasisidet hinde näol, mida näeb nii õpilane kui ka õpetaja. Samuti saab nii teada, millistes kohtades õpilased eksivad ehk mida tasuks üle selgitada.
Antud tunnis on hinne seega lihtsalt tagasisideks hetkeseisust.

Tegevus toetab järgmisi õpioskusi:
-kuulamine (tööjuhised)
-arvutikasutamise oskus
-tähelepanu
-keskendumine
-oskus teisi kuulata (rühmatöö tunni teises pooles)

Tegevuse kirjeldus:
Häälestamine - tund algab õpetaja loodud esitlusega selgroogsetest loomadest. Esitlus prezis.

Arvutite jagamine - korrapidajad jagavad igale õpilasele sülearvuti.
Miksikesse logimine - õpetaja vajadusel abistab osasid õpilasi sisselogimisel.
Onkont - harjutuse lahendamise ajal on tahvlile kuvatud taimer, kus õpilane näeb, kui palju aega on tal jäänud lahendamise lõpuni.
Arvutite sulgemine - õpilased viivad arvutid kappi, samal ajal näeb õpetaja juba oma arvutist, milline on üldine seis klassis antud teemat silmas pidades.
Rühmatöö - teine osa tunnist on rühmatöö, kus klass jagatakse 5 rühma. Iga rühm saab ühe teema: kalad, kahepaiksed, linnud, imetajad, roomajad. Rühm peab A4 paberile koostama mõistekaardi ehk kirja panema kõik, mida nad koos selle teema kohta teavad. Tahvlile kuvatud taimer.
Rühmadesse jagamine Team Up keskkonnas:

Ettekanne - tunni lõpus annavad rühmad tehtud tööst teistele ülevaate ning vahetunnis pannakse mõistekaardid tahvlinätsu abil seinale.
Tagasiside - õpetaja annab rühmatööle ja selle tulemusele tagasisidet.

Vaatlused - tööleht 3

Vaatlused kolmanda töölehe järgi tegin viiendates klassides - ajalugu ja kirjandus. Hakkas silma väga hea tunnidistsipliin ning eriti meeldis see, kuidas kirjanduse õpetaja oma tunni alguses mind klassile tutvustas. Vaatlused Google Drives -tööleht nr 3.